Davvisámegiella
Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
Davvisámegiella
davvisámegiella, sámegiella | |
---|---|
Klassifiseren |
Urálalaš gielat Sámegielat Davvisámegiella |
Geavaheapmi | |
Guovlu | Ruoŧŧa, Norga, Suopma |
Hubmiid mearri | sullii 30 000 |
Sadji | ii čuođi stuorámusa joavkkus |
Alfabehta | láhten |
Virggálaš stáhtus | |
Virggálaš giella | Anár, Eanodat, Soađegilli, Ohcejohka, Deatnu, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Loabát, Porsáŋgu, Unjárga |
Giellagáhtten | Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš |
Giellakodat | |
ISO 639-1 | se |
ISO 639-2 | sme |
ISO 639-3 | sme |
Davvisámegiella gullá sámegielaid oarjesámegielaid davvejovkui ovttas julev- ja bihtánsámegielain. Eará oarjesámegielat leat ubmisámegiella ja lullisámegiella.
Guovlu
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Davvisámegiella hállojuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas.
Alfabehta
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]А а
a |
Á á
á |
B b
be |
C c
ce |
Č č
če |
D d
de |
Đ đ
đje |
E e
e |
F f
eff |
G g
ge |
H h
ho |
I i
i |
J j
je |
K k
ko |
L l
ell |
M m
emm |
N n
enn |
Ŋ ŋ
eŋŋ |
O o
o |
P p
pe |
R r
err |
S s
ess |
Š š
eš |
T t
te |
Ŧ ŧ
ŧe |
U u
u |
V v
ve |
Z z
ez |
Ž ž
ež |
Davvisámegiela suopmanat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Gč. maid Davvisámegiela suopmanat
Jietnadatoahppa
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Diftoŋggat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Diftoŋggat leat guokte vokála maŋŋálagaid mat jietnaduvvojit ovttas.
Davvisámegiela čállingielas gávdnojit njeallje diftoŋgga: ea, ie oa ja uo. Guovdageaidnulaččat dábálaččat jietnadit diftoŋggaid nugo dat leat čállojuvvon, muhto Kárášjogas ea gullo dego ie. Vuolle-Deanus ea gullo dego iä. Kárášjogas ie gullo dávjá dego e, Vuolle-Deanus fas dego ea.[1]
oa gullo Kárášjogas dávjá dego uo ja Vuolle-Deanus oa gullo dego uo, uä dahje ue. Kárášjogas uo gullo dego ue. Vuolle-Deanus uo gullo dego uä.[1]
Giellaoahppa
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Morfologiija
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Gč. maid Davvisámegiela sojahanoahppu
Davvisámegiela morfologiija dahje sojahanoahppu gieđahallá mo davvisámegiela sánit sojahuvvojit.
Sátnevuorká
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Čállingiella
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Davvisámegiela čállinvuogi hutkin sáhttá dadjat Knud Leema. Su čállinvuohki lei ráhkaduvvon Finnmárkku suopmaniid vuođul.
Sámekonfereansa dohkkehii oktasaš čállingiela, man Sámi giellalávdegoddi evttohii 1978:s. Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui atnui jagis 1979, go Norgga Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehii dan skuvlaatnui.
Historjá
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Muhtin vuosttás girjiid davvisámegiellas lei Svenske och Lappeske ABC Book (Ruođagiella ja Sámegiella ABC Girji), ahte lei čálle jagis 1638.
Girjjálašvuohta
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Bibliografiija
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Sátnegirjjit
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- Knud Leem: En Lappesk Nomenclator efter den Dialect, som bruges af Fjeld-Lapperne i Porsanger-Fjorden. København: {{{Olggosaddi}}}, 1756. Girjji interneahtaveršuvdna.
- Knud Leem: Lexicon Lapponicum bipartitum, Lapponico – Danico – Latinum & Danico – Latino – Lapponicum, cum Indice Latino. Pars Prima Lapponico – Danico – Latina. København: {{{Olggosaddi}}}, 1768.
- Frette, Thor (1975): Norsk-samisk ordbok (Dárugiel-sámigiel sádnigir'ji), Universitetsforlaget.
- Jens Andreas Friis: Ordbog over det lappiske Sprog med latinsk og norsk Forklaring samt en Oversigt over Sprogets Grammatik. {{{Olggosaddi}}}, 1887. Girjji interneahtaveršuvdna.
- Nielsen, Konrad (1913): Lappisches Wörterbuch nach den Dialekten von Polmak, Karasjok und Kautokeino. Heft I. Lexica Societatis Fenno-Ugricae I. 1913.
- Nielsen, Konrad (1932-1938): Lappisk ordbok Lapp dictionary (med Asbjørn Nesheim)
- Stockfleth, Nils Vibe: Norsk-lappisk Ordbog. {{{Olggosaddi}}}, 1852. Girjji interneahtaveršuvdna.
Grammatihkat ja artihkkalat grammatihka birra
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- Friis, J. A. (1856). Lappisk Grammatik. Udarbeidet efter den finmarkiske Hoveddialekt eller Sproget, saaledes som det almindeligst tales i norsk Finmarken
- Nickel, Klaus Peter (1990). Samisk grammatikk. Oslo: Universitetsforlaget.
- Nickel, Klaus Peter (1994). Samisk grammatikk. Karasjok: Davvi girji.
- Nielsen, Konrad (1926-1929): Lærebok i lappisk
- Leem, Knud (1748). En Lappisk Grammatica Efter den Dialect, som bruges af Field-Lapperne udi Porsanger-Fiorden
- Rask, Rasmus (1832). Ræsonneret lappisk Sproglære efter den Sprogart, som bruges af Fjældlapperne i Porsangerfjorden i Finmarken. En Omarbejdelse af Prof. Knud Leems Lappiske Grammatica. København.
- Sammallahti, Pekka (1998). The Saami languages. An introduction. Karasjok: Davvi girji.
- Stockfleth, N. V. (1840). Grammatik i det lappiske Sprog saaledes som det tales i norsk-Finmarken. Förste Del. Bogstav- og Formlæren. (PDF).
- Ylikoski, Jussi (2009). Non-finites in North Saami. 257. Helsingfors: Mémoires de la Société Finno-Ougrienne.
Neahttásiiddut
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- Dihtorjorgaleapmi davvisámegielas girjedárogillii
- Sámi giellagálddu tearbmabánka
- Davvisámegiela gieallaoahppa neahtas
- Oanehis davvisámegiela gieallaoahppa neahtas
- Divvunprográmma davvisámegillii
- Davvisámegiela giellaoahpalaš analysa
- E-skuvla.no
- Neahttadigisánit e-sátnegirji
Gáldut
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Liŋkkat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- Dáro- ja davvisámegiel tearpmat
- Davvisámegiel grammatihkka.
- Sámi giellateknologiija prošeakta
- Sámegielaid etymologaš diehtovuođđu
- Sátnemeahccái
- Gulahalan, sámegiela álgo- ja joatkkagurssa
Urálalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | bihtánsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | hantigiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | nganasanagiella | niitomarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungáragiella | vatjagiella | várremarigiella | vepsägiella | võrogiella