Davvisámegiella

Wikipedia
Hopp til navigering Hopp til søk
Do not click any button if you do not speak Sami!

Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.

Hui buorre  Oalle buorre  Oalle heittot  Hui heittot 

Davvisámegiella
davvisámegiella, sámegiella
Klassifiseren Urálalaš gielat
 Sámegielat
  Davvisámegiella
   
    
      
Geavaheapmi
Guovlu Ruoŧŧa, Norga, Suopma
Hubmiid mearri sullii 30 000
Sadji ii čuođi stuorámusa joavkkus
Alfabehta láhten
Virggálaš stáhtus
Virggálaš giella Anár, Eanodat, Soađegilli, Ohcejohka, Deatnu, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Loabát, Porsáŋgu, Unjárga
Giellagáhtten Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš
Giellakodat
ISO 639-1 se
ISO 639-2 sme
ISO 639-3 sme
SIL SME


Davvisámegiella gullá sámegielaid oarjesámegielaid davvejovkui ovttas julev- ja bihtánsámegielain. Eará oarjesámegielat leat ubmisámegiella ja lullisámegiella.

Guovlu[rievdat | rediger kilde]

Davvisámegiella hállojuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas.

Alfabehta[rievdat | rediger kilde]

А а

a

Á á

á

B b

be

C c

ce

Č č

če

D d

de

Đ đ

đje

E e

e

F f

eff

G g

ge

H h

ho

I i

i

J j

je

K k

ko

L l

ell

M m

emm

N n

enn

Ŋ ŋ

eŋŋ

O o

o

P p

pe

R r

err

S s

ess

Š š

T t

te

Ŧ ŧ

ŧe

U u

u

V v

ve

Z z

ez

Ž ž

Davvisámegiela suopmanat[rievdat | rediger kilde]

Gč. maid Davvisámegiela suopmanat

Jietnadatoahppa[rievdat | rediger kilde]

Diftoŋggat[rievdat | rediger kilde]

Diftoŋggat leat guokte vokála maŋŋálagaid mat jietnaduvvojit ovttas.

Davvisámegiela čállingielas gávdnojit njeallje diftoŋgga: ea, ie oa ja uo. Guovdageaidnulaččat dábálaččat jietnadit diftoŋggaid nugo dat leat čállojuvvon, muhto Kárášjogas ea gullo dego ie. Vuolle-Deanus ea gullo dego . Kárášjogas ie gullo dávjá dego e, Vuolle-Deanus fas dego ea.[1]

oa gullo Kárášjogas dávjá dego uo ja Vuolle-Deanus oa gullo dego uo, uä dahje ue. Kárášjogas uo gullo dego ue. Vuolle-Deanus uo gullo dego .[1]

Giellaoahppa[rievdat | rediger kilde]

Morfologiija[rievdat | rediger kilde]

Gč. maid Davvisámegiela sojahanoahppu

Davvisámegiela morfologiija dahje sojahanoahppu gieđahallá mo davvisámegiela sánit sojahuvvojit.

Sátnevuorká[rievdat | rediger kilde]

Čállingiella[rievdat | rediger kilde]

Davvisámegiela čállinvuogi hutkin sáhttá dadjat Knud Leema. Su čállinvuohki lei ráhkaduvvon Finnmárkku suopmaniid vuođul.

Sámekonfereansa dohkkehii oktasaš čállingiela, man Sámi giellalávdegoddi evttohii 1978:s. Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui atnui jagis 1979, go Norgga Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehii dan skuvlaatnui.

Historjá[rievdat | rediger kilde]

Girjjálašvuohta[rievdat | rediger kilde]

Bibliografiija[rievdat | rediger kilde]

Sátnegirjjit[rievdat | rediger kilde]

  • Knud Leem: En Lappesk Nomenclator efter den Dialect, som bruges af Fjeld-Lapperne i Porsanger-Fjorden. København: {{{Olggosaddi}}}, 1756. Girjji interneahtaveršuvdna.
  • Knud Leem: Lexicon Lapponicum bipartitum, Lapponico – Danico – Latinum & Danico – Latino – Lapponicum, cum Indice Latino. Pars Prima Lapponico – Danico – Latina. København: {{{Olggosaddi}}}, 1768.
  • Frette, Thor (1975): Norsk-samisk ordbok (Dárugiel-sámigiel sádnigir'ji), Universitetsforlaget.
  • Jens Andreas Friis: Ordbog over det lappiske Sprog med latinsk og norsk Forklaring samt en Oversigt over Sprogets Grammatik. {{{Olggosaddi}}}, 1887. Girjji interneahtaveršuvdna.


Grammatihkat ja artihkkalat grammatihka birra[rievdat | rediger kilde]

Neahttásiiddut[rievdat | rediger kilde]

Gáldut[rievdat | rediger kilde]

  1. 1,0 1,1 Pope, Sárá, Eatnigiella 2.deaddileapmi, Davvi Girji o.s 1996

Liŋkkat[rievdat | rediger kilde]


Urálalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | bihtánsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | hantigiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | nganasanagiella | niitomarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungáragiella | vatjagiella | várremarigiella | vepsägiella | võrogiella