Norga
Norgga gonagasriika
Kongeriket Norge Kongeriket Noreg | |
---|---|
Leavga |
Vearjogovva |
Kárta |
|
Stáhtahápmi | Vuođđolágalaš monarkiija |
Gonagas | Harald V |
Stáhtaministtar | Jonas Gahr Støre |
Oaivegávpot | Oslo |
Viidodat | 385 207[1] km² |
Olmmošlohku | 5 550 203[2](2024) |
– ássečoahkkisvuohta | 14,4/km² |
Virggálaš gielat | girjedárogiella, sámegielat, ođđadárogiella, dárogiella |
Valuhta | Norgga ruvdno (NOK) |
BÁB | 276 400 millejovnna USD |
HDI | 0,966[3] |
Áigi | UTC+1 |
– geasseáigi | UTC+2 |
Nationálabeaivi | miessemánu 17. |
Nationálalávlla |
«Ja, vi elsker dette landet» |
Interneahtta-TLD | .no |
Norga dahjege Norgga gonagasriika (girjedárogillii Kongeriket Norge, ođđadárogillii Kongeriket Noreg) lea gonagasriika Davvi-Eurohpás. Stáhta gullá Davviriikkaide ja Skandináviai. Norggas lea eananrádji nuortan Ruoŧain, lullin Suomain ja Finnmárkku nuortaoasis maid Ruoššain. Norga lea Davviriikkaid goalmmádin stuorámus stáhta viidodaga ektui ja njealjádin stuorámus olmmošlogu ektui. Norga vuođđuduvvui guovtte álbmoga guvlui, dáža ja sámi álbmoga. Norgii gullet maid Svalbárda, Jan Mayen ja Bjørnøya. Riikka oaivegávpot ja stuorámus gávpot lea Oslo.
Geografiija
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norggas oarjin lea Norggamearra, lullin Skagerrak ja davvin Barentsmearra. Norgga oaivegávpot lea Oslo ja eará stuorra gávpogat leat Bergen, Trondheim, Stavanger, Kristiansand ja Romsa.
Norgga viidodat lea 323 802 km². Várit leat váldooassi viidodagas. Norgga alimus várri lea Galdhøpiggen.
Historjá
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norga historjá ovtta riikan álggii sullii 100 jagi dássái, vaikko dálá Norgga guovllus lea orron olbmot juo guhká; muhtin báikkiin juo jiekŋaáiggi nohkama rájes. Go Norggas leat ollu várit ja vuonat leat leamaš ollu unna olmmošjovkkožat ja olbmot eai leat sáhttán johtit ollu.
Politihkka
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norgga lea vuođđolágalaš monarkiija ja dien jođiheaddji lea gonagas. Dálá gonagas lea Harald V. Politihkalaš váldi gonagasas ii leat. Stuorámus váldi lea Stuorradikkis (dárogillii Stortinget).
Hálddahuslaš juohkin
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Fylkkat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norga lea hálddahuslaččat juhkkojuvvon 11 fylkii.
Dás lea listu fylkkain:
- Romsa ja Finnmárku
- Nordlánda
- Trøndelága
- Møre ja Romsdal
- Vestlánda
- Rogalánda
- Agder
- Vestfolda ja Telemárku
- Viken
- Innlandet
- Oslo
Gielddat ja gávpogat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norgga dálá gielddahálddahusa ovttadat lea gielda dahje suohkan (dárogillii kommune). Norggas leat dál (2020) 356 gieldda.
Ekonomiija
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Norgga valuhta lea Norgga ruvdno, mii juhkkojuvvo 100 evrii.
Norgga ekonomiija váldooassi vuođđuduvvá olje- ja gássabuvttadeapmái ja guollebivdái.
Veahkadat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Golggotmánus 2019 Norggas ledje 5,3 miljovnna ássi. Jagis 2007 94,4 ássiin ledje norgalaččat, geaidda rehkenastojuvvojit mielde maiddái Norgga sullii 60 000 sápmelačča.
Kultuvra
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Dážaid nationála symbolat leat leavga, nationáladreassa ja nationálabeaivi. Máŋgasiin lea iežas guovllu nationáladreassa ja Norgga leavga.
Unesco máilmmiárbelistu
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]UNESCO máilmmiárbelisttus leat Norggas čuovvovaš gávcci máilmmiárbesaji.[4]
-
Urnesa stáhpegirku (1979)
-
Álttá báktedáidda (1985)
-
Nordlándda Vegasullot (2004)
-
Struve meridiánadávgi (2005)
-
Geirangervuotna Møre ja Romsdalas (2005)
-
Nærøyvuotna Sogn ja Fjordanes (2005)
Gáldut
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- ↑ Arealstatistics for Norway 2020 2019-12-20: Kartverket, mapping directory for Norway. Čujuhuvvon 2020-03-08. no
- ↑ Population, 2024-01-01 2024-02-21: Statistics Norway. Čujuhuvvon 2024-02-27. en
- ↑ 2022 Human Development Index Ranking 2023-03-13: United Nations Development Programme. Čujuhuvvon 2024-03-16. en
- ↑ World Heritage List davvisámegillii: Máilmmiárbelistu: UNESCO. Čujuhuvvon 29.03.2018. (eaŋgalsgillii)
Geahča maid
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
|
|