Lullisámegiella

Lullisámegiella; åarjelsaemien gïele
Geavaheapmi
Guovlu	Ruoŧŧa, Norga
Hubmiid mearri	sullii 600
Sadji	ii čuođi stuorámusa joavkkus
Alfabehta	láhten
Virggálaš stáhtus
Virggálaš giella	Snoasa
Giellakodat
ISO 639-1	-
ISO 639-2	sma
ISO 639-3	sma

Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Lullisámegiella lea urálalaš giella. Dat gullá oarjesápmelaš gielaid lullijovkui ovttas ubmisámegielain. Eará oarjesápmelaš gielat leat bihtánsámegiella, julevsámegiella ja davvisámegiella.

Guovlu

Alfabehta

А а	B b	D d	E e	F f	G g	H h	I i
(Ï ï)	J j	K k	L l	M m	N n	O o	P p
R r	S s	T t	U u	V v	Y y	Z z	Æ æ Ä ä
Ø ø Ö ö	Å å

Lullisámegiela oktasaš čállinvuohki dohkkehuvvui 1978. Sii válljejedje atnit ruoŧa ö ja dáru æ juogalágan kompromissan. Dát čállinvuohki doalahuvvo ovdamearkka dihte Knut Bergsland ja Laila Mattson Magga sátnegirjjis Åarjelsaemien - daaroen baakoegærja. Lullisámegiela boallobeavdi maid atná dan vuogi. Dat njuolggadus ii oro leamen nu garas, go olbmot sáhttet atnit maiddái ruoŧa ä ja dáru ø. Bustávat c, q, x ja z gávdnojit dušše loatnasániin.

Jietnadatoahppa

Giellaoahppa

Vokálaid molsašuddan

Lullisámegielas nuppi stávvala vokála rievdada vuosttaš stávvala vokála. Nuppi stávvala vokála sáhtt rievdat go sátni sojahuvvo ja dalle maid vuosttaš stávvala vokála rievdá. Ovdamearkka dihte:

ae ~ aa ~ ee: vaedtsedh 'vázzit' : vaadtsam 'váccán' : veedtsim 'vázzen'
ue ~ ua ~ öö: vuelkedh 'vuolgit' : vualkam 'vuolggán' : vöölkim 'vulgen'

Nuppi dáfus lullisámegielas ii leat dássemolsašuddan, nugo buot eará sámegielain lea. Nu ahte guovddáškonsonánttat álo bissot seammaláganin. Ovdamearkka dihte

nomme 'namma' : nommesne 'namas'

Kásus

Lullisámegielas leat 8 kásus:


Kásus	Ovttaidlogu geažus	Máŋggaidlogu geažus
Nominatiiva	-	-h
Akkusatiiva	-m	-jte / -ite / -idie
Genitiiva	.-n	-i / -j
Illatiiva	-n / -se / -sse	-ine / -jne / -inie
Inessiiva	-sne / -snie	-ine / -jne / -inie
Elatiiva	-ste / -stie	-jste / -jstie
Komitatiiva	-ine / -jne / -inie	-igujmie / -jgujmie
Essiiva	-ine / -jne / -inie	-

Sátnevuorká

Čállingiella

Lullisámegiella geavahii vuos Bergsland/Ruong čállinvuogi smávva rievdademiiguin. Sámi giellalávdegoddi dohkkehii 1976 dálá lullisámegiela čállinvuogi, man lea ráhkadan Ella Holm Bull ja Knut Bergsland. Lullisámegiella lea čállojuvvon dáro- ja ruoŧagielaid alfabehtaid mielde, nu ahte æ, ø lea geavahuvvon Norggas ja ä, ö Ruoŧas. ï-bustáva lea maid geavahuvvon.

Historjá

Biibbal lullisámegillii ilbmái vuosttas geardde jagis 1811. Jagi 2008 álggus lullisámegielas bođii Snoasa gieldda nubbi virggálaš giella, go gielddas bođii okta sámegiela hálddašanguovllu gielddain Norggas.

Girjjálašvuohta

Knut Bergsland (1946): Røroslappisk grammatikk
Knut Bergsland (1981): Sydsamisk grammatikk
Knut Bergsland ja Lajla Mattson Magga (1'993): Åarjelsaemien-daaroen baakoegaerja
Hasselbrink: Südsamisches Wörterbuch I–III