Knut Bergsland

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliidda.

Knut Bergsland (riegádan njukčamánu 7. 1914, jápmán suoidnemánu 9. 1998) lei suoma-ugralaš gielaid gielladiehtaga professor Oslo universitehtas dassážii go jámii 1998 geasi. Su vuosttaš sámegiel bargu almmuhuvvui 1942:s, Det samiske slektskaps- og svogerskapsordsystem. Su doavttirgrádabargu, Røros-lappisk grammatikk, bođii 1946:s, ja dan rájes lea son almmuhan olu dieđalaš čállosiid, ja maiddái oahppogirjjiid ja oahpahusávdnasiid sámegielas ja sámegillii. Sámegiela suorggis lea Bergslanda váldosuorgi leamaš lullisámegiela suopmanat. Sámi ja suoma-ugralaš gielladutkama lassin lea Bergsland maiddái bargan olu aleuhtalaš ja eskimoalaš gielladutkamiin.

Gielladieđalaš dutkama lassin lea Bergsland čállán artihkkaliid sámi kultuvrra ja historjjá birra, nu go Runebomme (1969), Om middelalderens finnmarker (1970), Jemtlands grense mot Herjedalen i samisk lys, ja Lais Lappebyen (1978). Dás ferte erenoamážit namuhit máŋggaid stuorát fágalaš čielggademiid lullisápmelaččaid historjjá birra. Dát leat erenoamážit čadnon lullisápmelaččaid rahčamušaide iežaset boares geavahanguovlluid riektevuoigatvuođaid olis. Bergsland lea olu bargan duođaštit lullisápmelaččaid ássan- ja geavahanguovlluid. Son lea barganolu ja dárkilit háhkat báikenamaid ja eará giellahistorjjálaš materiálaid, ja iešguđetlágán historjjálaš vuorkámateriálaid. Dás berre namuhit ii-almmuhuvvon čielggadeami sápmelaččaid oassálastima birra Brekkenvassmålet oktavuođas Norgga alimusrievttis 1963:s; Utredning for Skattefjällsmålet om de sydlige sameområders historie omkring 1751 (1975), ja áššedovdi čielggadeami lullisápmelaččaid historjjá birra Sámi vuoigatvuođalávdegotti ovddas (ii almmuhuvvon).

Artihkkalat[rievdat | edit source]

  • Om middelalderens Finnmarker Historisk tidsskrift 1970 49: 365-409
  • Synsvinkler i samisk historie Historisk tidsskrift 1974 53: 1-36

Liŋkkat[rievdat | edit source]