Njuikes sisdollui

Niels Vibe Stockfleth

Wikipedia'as/is
Niels Vibe Stockfleth
Niels Vibe Stockfleth
Riegádanođđajagimánu 11. beaivvi 1787:s(1787-01-11)[1][2][3]
Jápmáncuoŋománu 26. beaivvi 1866:s(1866-04-26)[1][2][3] (79)
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátleksikográfa, gielladutki, báhppa, miššoneara, jorgaleaddji, biibbaljorgaleaddji ja filologa
Gielladárogiella ja davvisámegiella

Nils Joachim Christian Vibe Stockfleth (ođđajagimánu 11. beaivvi 1787cuoŋománu 26. beaivái 1866) lei norgalaš gielladutki, báhppa ja miššonbargi sámiid gaskkas. Son bálvalii offisearan Dánmárkku armeas 1809:as, oassálasttii Slesvig-Holstein soahtái ja šattai 1814:s offisearan Norgga armeas. 1820:s son álggii teologiijaohppui. Go lei čađahan ámmáteksámena 1825:s, son šattai suohkanbáhppan Várggáin. Beassandihte johttisápmelaččaid lágabui, son sirdošuvvui Davvesiidii 1828:s. Son vulggii mielde dálveorohagaide ja doalai ipmilbálvalusaid lávus duoddaris, dan dihte go "juohkeládje eallit nugo sii ja leahket nugo sápmelaččat sihke hupmamis ja láhttemis".[4]

Son ozai luohpat báhppan nu ahte beasai álkibut doaibmat sápmelažžaide buorrin, earret eará almmuhii čállosiid sin gillii. Stockfleth dagahii, ovttas professoriiguin Rask, Lönnrot ja Castren, ođđa alfabehta mii buorebut ovdanbuvttii sámi hupmangiela. Son ovddidii 1848:s ahte buot báhpat geat galge Finnmárkus bálvalit ferteje sámegiela eksámena čađahit.

1836 rájes lei eanaš áiggi Kristianias, gos oahpahii sámegiela ja suomagiela Oslo Universitehtas. 1853s son guđii universitehta ja oaivegávpoga, Sandefjordii buorrin. Stockfleth lea čállan mánga oahppogirjji ja vuoiŋŋalaš čállosiid sámegillii.

Válljejuvvon bibliografiija[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Geahča maid[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Gáldu[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

  • Kvammen, Kåre: «Presten som nesten ble same» girjjis Vår kirke i nord. Årbok for Hålogaland 1987
  • Nordisk familjebok

Čujuhusat[rievdat | rievdat wikiteavsttain]