Davvisámegiella
| Davvisámegiella | |
| Eará namma | sámegiella |
| Iežasgillii | davvisámegiella, sámegiella |
| Eaŋgalasgillii | Northern Sami |
| Fránskkagillii | sami du nord |
| Dieđut | |
| Guovlu | Ruoŧŧa, Norga, Suopma |
| Gos virggálaš giellan | Anár, Eanodat, Soađegilli, Ohcejohka, Deatnu, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Loabát, Porsáŋgu, Unjárga |
| Hállit | sullii 30 000 |
| Sadji | ii čuođi stuorámusa joavkkus |
| Alfabehta | láhten |
| Giellagáhtten | Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš |
| Gielladieđalaš klassifiseren | |
| Giellagoddi | Uralalaš gielat |
| Giellajoavku | Suopmelaš-ugralaš gielat Suopmelaš-permelaš gielat Suopmelaš-volgalaš gielat Suopmelaš-sápmelaš gielat Sápmelašgielat Oarjesápmelaš gielat |
| Giellakodat | |
| ISO 639-1 | se |
| ISO 639-2 | sme |
| ISO 639-3 | sme |
| SIL | SME |
Davvisámegiella gullá sámegielaid oarjesámegielaid davvejovkui ovttas julev- ja biđonsámegielain. Eará oarjesámegielat leat ubmisámegiella ja lullisámegiella.
Sisdoallu |
[rievdat] Guovlu
Davvisámegiella hállojuvvo Ruoŧas, Norggas ja Suomas.
[rievdat] Alfabehta
| А а
a |
Á á
á |
B b
be |
C c
ce |
Č č
če |
D d
de |
Đ đ
đje |
E e
e |
| F f
eff |
G g
ge |
H h
ho |
I i
i |
J j
je |
K k
ko |
L l
ell |
M m
emm |
| N n
enn |
Ŋ ŋ
eŋŋ |
O o
o |
P p
pe |
R r
err |
S s
ess |
Š š
eš |
T t
te |
| Ŧ ŧ
ŧe |
U u
u |
V v
ve |
Z z
ez |
Ž ž
ež |
[rievdat] Jietnadatoahppa
[rievdat] Davvisámegiela suopmanat
Davvisámegiela váldosuopmanat leat mearrasámegiella, Durdnosa suopman ja Finnmárkku suopman.
[rievdat] Mearrasámegiella
Knud Leema mielde mearrasámegiella lea ovdal gullán nuortasámegielaide, muhto mearrasámit leat molson giela. Mearrasámegielas leatge seammalagan hámit go anárašgielas ja eará nuortasámegielain. Mearrasámegiella juhkkojuvvo oarje-, gaska- ja nuortasuopmaniidda.
[rievdat] Durdnosa suopmanat
Lea árvaluvvon, ahte durdnosa suopman livččii álgo álggus gullan oarjesámegielaid davvijoavkku oarjejoavkui ovttas julevsámegielain ja biđonsámegielain. Durdnosa suopmanis leat čuovvovaš váldosuopmanat:
- Suomanjárga
- Gárasavvon
- Čohkkiras
- Girjjis
[rievdat] Finnmárkku suopmanat
Finnmárkku suopmana váldojoavkkut leat oarjejoavku ja nuortajoavku.
Oarjejoavku juohkása njealji suopmanii:
- Máze-Láhpoluoppal
- Guovdageaidnu
- Nuorta-Eanodat
- Vuohčču
Nuortajoavku juohkása maiddái njealji suopmanii:
- Sieiddá-Bonjagas
- Skiippagurra-Buolbmat
- Njuorgam-Sirbmá
- Badje-Deatnu
[rievdat] Giellaoahppa
[rievdat] Nomenat
Nomenat sodjet kásusa ja logu (ol. ja ml.) dáfus. Davvisámegielas leat 7 kásusa. Muhtun gáldduin muitaluvvo, ahte davvisámegielas leat guhtta kásusa daningo akkusatiiva ja genetiiva leat seammasullasaččat. Kásusat leat:
[rievdat] Substantiivvat
[rievdat] Pronomenat
Pronomeniin lea maid duála.
[rievdat] Adjektiivvat
[rievdat] Lohkosánit
[rievdat] Vearbbat
Vearbbat sodjet logu, persovnna, vuogi ja áiggi dáfus.
[rievdat] Lohku
Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará logu dáfus:
- ovttaidlohku dahjege singulára
- guvttiidlohku dahjege duála
- maŋggaidlohku dahjege plurála
[rievdat] Persovdna
Davvisámegiela vearbbat sodjet golbma eará persovvna dáfus:
- 1. persovdna
- 2. persovdna
- 3. persovdna
[rievdat] Áigi
Davvisámegiel tempusat leat:
- preseansa dahjege dálá áigi
- preterihtta dahjege vássán áigi
Maid leat guokte lihttoáiggi:
[rievdat] Vuohki
Davvisámegielas leat vihttá vuogi:
- indikatiiva dahjege duohtavuohki
- imperatiiva dahjege gohččunvuohki
- konditionála dahjege eaktovuohki
- potientiála dahjege veadjinvuohki
- optatiiva dahjege ávžžuhusvuohki
Dábálaččat optatiivva árvaluvvo imperatiivan, goas sámegielas leat dušše njeallje vuogi.
[rievdat] Biehttalanvearba
Seammaládje go eará suopmelaš-ugralaš gielain davvisámegielas lea biehttalanvearba, mii sodjá vuogi (indikatiivva, imperatiivva ja optatiivva), persovnna (1., 2. ja 3.) ja logu (ovttaidlohku, guvttiidlohku ja máŋggaidlohku) dáfus:
Ind. pres. Imperatiiva Optatiiva Supiidna sg. du. pl. sg. du. pl. sg. du. pl. sg. du. pl. 1 in ean eat 1 - - - 1 allon allu allot 1 aman amame amamet 2 it eahppi ehpet 2 ale alli allet 2 ale alli allet 2 amat amade amadet 3 ii eaba eai 3 - - - 3 allos alloska alloset 3 amas amaska amaset
Davvisámegielas biehttalanvearba ii sojahuvvo áiggi dáfus.
[rievdat] Passiiva
Davvisámegielas lea maid passiiva, muhto dat ii leat árbevirolaččat leamaš aktiivvalaš anus.
[rievdat] Infinitiivahámit
[rievdat] Partihkkalat
[rievdat] Interjekšuvnnat
[rievdat] Konjunkšuvnnat
[rievdat] Advearbat
[rievdat] Preposišuvnnat ja postposišuvnnat
[rievdat] Laktapartihkkalat
[rievdat] Sátnevuorká
[rievdat] Čállingiella
Davvisámegiela čállinvuogi hutkin sáhttá dadjat Knud Leema. Su čállinvuohki lei ráhkaduvvon Finnmárkku suopmaniid vuođul.
Sámikonfereansa dohkkehii oktasaš čállingiela, man Sámi giellalávdegoddi evttohii 1978:s. Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui átnui jagis 1979, go Norgga Girko- ja oahpahusdepartemeanta dohkkehii dan skuvlaatnui.
[rievdat] Historjá
[rievdat] Girjjálašvuohta
[rievdat] Liŋkkat
- Dáro- ja davvisámegiel tearbmat
- Davvisámegiel grámmatihkka.
- Sámi giellateknologiija prošeakta
- Sámegielaid etymologaš diehtovuođđu
- Sátnemeahccái
- Gulahalan, sámegiela álgo- ja joatkkagurssa
Urálalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | biđonsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | hantigiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | marigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | ngasanagiella | niitomarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungárgiella | vatjagiella | várremarigiella | vepsägiella | võrogiella