Davvisámegiela ortografiija

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Preferences-system.svg Bargamin
Dát artihkal lea barggu vuolde. Livččii buorre, ahte it juste dál rievdat dán artihkkala, vai rievdadusat eai šadda badjálagaid.

Davvisámegiela ortografiijas lea moadde čuođi jagi historjá.


Oanehis listu earálágan čállinvugiin[rievdat | edit source]

  1. Knud Leem (Norga)
  2. Niels Vibe Stockfleth (Norga)
  3. J.A. Friis (Norga)
  4. Konrad Nielsen (geavahuvvon dieđálaš girjjálašvuođas olles 1900-logus)
  5. Paavo Ravila (1934) (Suopma)
  6. Erkki Itkonen (1951) (Suopma)
  7. Bergsland-Ruong-čállinvuohki (Norga, Ruoŧŧa)
  8. 1979-čállinvuohki (Norga, Ruoŧŧa, Suopma)

Erohusat čállinvugiid gaska[rievdat | edit source]

Dat leat vuosttážin njeallje erohusa čállinvugiin:

  1. Innsikt i prinsippa for utforminga av ortografiar
  2. Omsynet til språklege endringar i nordsamisk
  3. Vejolašvuohta válljet dialeavtta dahjege suopmana girjjálaš davvisámegielas
  4. Erohus čállinvugiin riikkaid gaska

Muđui okta, veaháš eahpesihkkar iige virggálaš, muhto dehálaš áican lea, ahte davvisámegiela čállinvuohki lea ođasmahtton juohke ođđa professoriin Oslo universitehtas (Stockfleth - J.A. Friis - Nielsen - Bergsland - Magga). Dan guokte maŋimusa, erenomamážit maŋimusa čállinvuohki váikkuha ollu dálá čállinvuohkái. 1979-čállinvuohki lei okta boađus logijagi kollektiiva barggus, mas sámegielagat buot golmma sámi riikkas barge ovttas vai besset ráhkadit oktasaš čállinvuogi dahjege oaččut konsensusa čállinvuohkái.

Knud Leem-čállinvuohki[rievdat | edit source]

Stockfleth-čállinvuohki[rievdat | edit source]

Nils Vibe Stockfleth ráhkadii sámegiela grammatihka 1840:s, inspireren Rasmus Rask.


Friis-čállivuohki[rievdat | edit source]

Dat čállinvuohki mii gohčoduvvo Friis-čállinvuohkin lea dat čállinvuohki mii lea geavahuvvon sámegiel Biibbalis jagi 1895 rájes, ja mii lea anus Nuorttanaste-bláđis, dán čuođi jagi boares Norgga Samemišuvnna bláđis. Erohussan eará sámegiela čállinvugiin dan leat buot eanemusat sápmelaččat lohkan, badjel čuođi jagi.

Konrad Nielsen-čállinvuohki[rievdat | edit source]

Dat tabeallat čájehit Nielsena čállinvuogis juoida (1979).

Vokálat:

Nielsen-čállinvuohki a â e i o u æ
1979 - báraheapme stávvalat á a e i o u ea
1979 - bárrastávvalat á a i e u o ea

Bergsland-Ruong-čállinvuohki jagis 1948[rievdat | edit source]

1979-čállinvuohki[rievdat | edit source]

Geahča earálágan čállinvugiin čállojuvvon teavstta[rievdat | edit source]

Teakstabihtat leat váldon Ođđa testameanttas, Matteus 12:1-8.

Niels Vibe Stockfleth 1840[rievdat | edit source]

Damanaga aige de Jesus bældo čađa vagjoli sabbaten; mutto su mattajægjek bårrastuvvamen legje, ja gårne åivid si gasskegåtte, ja bårragåtte. Mutto go pharisæalaǯak dam oaidne, de si celkke sunji: gæč, du mattajegjidak dakkek, mi i læk låvalaš dakkat sabbaten. Mutto sån digjidi celki: æppetgo låkkam læk, maid David daǥai, go nælgost læi, ja su matke guoimek? Moft sån Ibmel tempel sisa manai, ja geččujume laibid bårai, maid bårrat i læm sunji låvalaš, ige su matke guibmidi, mutto dušše fal papaidi? Daihe æppetgå diu lagast låkkam læk, atte papak sabbaten sabbat eppebasotek tempel sist, ja ašetæmek almken læk? Mutto mån digjidi cælkam, dast sån læ, gutte stuorrab læ go gempel. Mutto jås di lifčidek diettam mi dat læ: armogasvuođa aigom, mutto åfferid im, de æppet læm dubmim ašetes olbmuid. Dastgo olbmu bardne hærra læ maida sabbat bagjel.

J.A. Friis 1874 (revideren J.Qvigstad 1895, Biibbal)[rievdat | edit source]

Damanaga aige vaʒi Jesus bældo čađa sabbaten; mutto su mattajægjek borastuvvagotte, ja ribme gasket gordne-oivid ja borrat. Mutto go Farisealaǯak dam oidne, de celkke si dudnji: Gæča, du mattajægjek dakkek dam, mi i læk lobalaš dakkat sabbaten. Mutto son celki sigjidi: Epetgo di læk lokkam, maid David daǥai, dalle go son nælggogođi, dalle go son ja si, guđek legje su mielde, legje nælggomen)? Moft son manai Ibmel vieso sisa ja borai geččujume laibid, maid sudnji i læm lobalaš borrat, ige sigjidi, guđek legje lokkam laǥast, atte papak æppebasotek sabbata tempelist ašetæmek? Mutto mon cælkam digjidi, atte son læ dast jos di dieđašeidek, mi dat læ: Mon lokom arkalmastemvutti ja im oaffaridi, de epet di livče dubmin ašetes olbmuid. Dastgo olbmu bardne læ hærra maidai sabbat bagjel.

Konrad Nielsen-čállinvuohki[rievdat | edit source]

Dâmmânâgâ aige vāʒʒii Jesus bældo čâđâ sabbatin; muttŏ su mat'tajæg'gjek bǫrastuvvâgǭtti jâ rībmi gâs'ket gǫr'dnĕǭiviid jâ bǫrrât. Muttŏ gǫ farisēalâǯǯâk dâm ǫi'dni, de cel'ki sī sudnji: Gǣččâ, du mat'tajæg'gjek dâkkik dâm mi ī læk lǫbalâš dâkkât sabbatin. Muttŏ sǫn cēlkii siggjiidi: Ēppit-gǫ dī læk lǫkkâm, mâid David dâgâi, dâllĕ gǫ sǭn jâ sī guđik leggji su miel'dĕ, leggji næl'gomin, mǫvt sǫn mânâi Ibmel vieso sisâ jâ bǫrâi geč'čujume lāibiid, mâid sudnjii ī læm lǫbalâš bǫrrât, ī-ge siggjiidi guđik leggji su miel'dĕ, muttŏ dušše-fâl bāppâidi? Dâhjĕ ēppit-gǫ dī læk lǫkkam lāgâst, âttĕ bāppâk æppĕ-bâsotik sabbatâ tem'pëlist sabbat-bēivii, jâ læk âlmâke aššĕtæmek? Muttŏ mǫn čælkam diggjiidi, âttĕ dāst læ sǭn, gutti læ stuoreb gǫ tem'pël. Muttŏ jǫs dī dieđašeidĕk mī dât læ: mǫn lii'kum arkalmâs'temvūttii jâ im oaffâriidâ, de ēppit dī livči dub'mim aššĕtis ǫl'bmuid. Dâstgŏ ǫl'bmu bar'dne læ hær'ra mâidai sabbat bâggjĕl.

Bergsland-Ruong-čállinvuohki 1948)[rievdat | edit source]

Dammanaga áigi vázzii Jesus bældo čađa sábbáhin; muttu su mát'tájæd'djit bårastuvvagåtte ja ribme gas'kis går'dniåiviid ja bårrat. Muttu gå fáriseálažžat dan åi'dne, de cel'ke sii sudnji: Gæčča, du mát'tájæd'djit dakket dan mii ii læt låbálaš dakkat sábbáhin. Muttu sån celkii siddjiide: Eppet gå dii læt låkkan, maid David dagai, dalle gå sån ja sii guđet leddje su miel'de, leddje næl'gome, måvt sån manai Ibmil vieso sisa ja bårai geč'čujumi láibiid maid sudnje ii læn låbálaš bårrat, ii ge siddjiide guđet leddje su miel'de, muttu duššefal báppaide? Dahje eppet gå dii læt låkkan lágas, atte báppat æppebasohit sábbáha tem'pelis sábbátbeiviid, ja læt almake áššehæmit? Muttu mån cælkán diddjiide, atte dás læ sån, gutte læ stuorit gå tem'pel. Muttu jås dii dieđášeidet mii dat læ: mån lii'kun árkálmas'tinvuttii ja in oaffariida, de eppet dii livče dub'men áššehis ål'bmuid. Dasgå ål'bmu bár'dni læ hær'rá maidái sábbát baddjel.

1979-čállinvuohki (dálá čállinvuohki)[rievdat | edit source]

Dan áiggi Jesus lei oktii vázzimin gordnebealdduid čađa sábbáhin. Su máhttájeaddjit ledje nelgon ja čoaggigohte gordneoivviid ja borre. Farisealaččat oidne dán ja dadje sutnje: «Geahča! Du máhttájeaddjit dahket dan mii ii leat lobálaš sábbáhin!» Muhto son vástidii: «Ehpet go dii leat lohkan maid Dávvet dagai go son ja su olbmát ledje nealgumin? Son manai Ipmila vissui ja borai oaffarláibbiid maid sus ii lean lohpi borrat ii ge su olbmáin, muhto duššefal báhpain. Dahje ehpet go leat lohkan lágas ahte báhpat juohke sábbáha barget tempelis ja nu rihkkot lága, ja dattege leat sivaheamit? Mun cealkkán: Dá lea dat mii lea stuorit go tempel. Jos dii livččiidet ádden maid dát sátni mearkkaša: Váibmoláđisvuođa mun dáhtun, in ge oaffara, de ehpet livčče dubmen sivahemiid. Dasgo Olbmobárdni lea sábbáha hearrá.

Girjjálašvuohta[rievdat | edit source]

  • Magga, Ole Henrik 1994: Hvordan den nyeste nordsamiske rettskrivingen ble til. Festskrift til Ørnulv Vorren. Tromsø : Tromsø museum, Universitetet i Tromsø.
  • Ruong, Israel og Knut Bergsland 1947: Rettskrivning for det fellessamiske bokspråket. 1947. Oslo: Stensiltrykk.