Guovdageaidnu
|
Kautokeino kommune |
|
|---|---|
 |
 |
| Riika |  Norga |
| Fylka | Finnmárkku fylka |
| Hálddahusguovddáš | Guovdageaidnu |
| Viidodat | 9 707,4[1] km² |
| Olmmošlohku | 2 932[2] (2012) |
| Virggálaš giella | sámegiella ja dárogiella |
| Rádjegielddat | Kárášjohka, Ráisa, Návuotna, Eanodat, Anár ja Áltá |
| Politihkka | |
| Sátnejođiheaddji | Klemet Erland Hætta (SáB) (2011) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
 Guovdageaidnu Wikimedia Commonsas |
|
Guovdageainnu suohkan (dárogillii Kautokeino kommune, kveanagillii: Koutokeinon komuuni, suomagillii: Koutokeinon kunta) lea suohkan Finnmárkku fylkkas Norggas. Dan viidodat lea 9 707,4 km² [1] ja olmmošlohku lea 2 932 ássi [2].
Sisdoallu |
Namma [rievdat]
Dárogiel namma Kautokeino boahtá suomagiel namas Koutokeino ja dat fas sámegiel namas Guovdageaidnu.
Namma «Guovdageaidnu» sáhttá boahtit das, ahte lea seamma guhkes gaska Álahedjui (dološ áigge ledje doppe márkanat), Gárasavvonii, Ráisai ja Kárášjohkii.
Veahkat [rievdat]
Jagi 2011:s lei olmmošlohku Guovdageainnus 2 927 ássi. Badjel 2000 olbmo orrot Guovdageainnu márkanbáikkis. Mázes gaskal Guovdageainnu ja Álttá ásset lagabui 400 olbmo. Leat 763 olbmo geat leat gaskkal 0-19 jagi boarrásat. Badjel 50 % álbmogis leat vuollel 30 jagi ja badjel 66 jagi boarrásat leat vuollel beali Norgga gaskamearis. [3]
Geografiija [rievdat]
Guovdageaidnu lea viidodaga ektui Norgga stuorámus suohkan 9 707,4 njealjehaskilomehteriiguin. [1] Guovdageainnu rádjesuohkanat leat Návuotna ja Áltá davvin, Kárášjohka nuortin, Ráisa oarjin ja Suoma bealde Eanodat lullin. [3]
Guovdageainnu čađa golgá Guovdageaineatnu.
Struve meridiánagierdu [rievdat]
Guovdageainnus leat guokte čuoggá Struve meridiánagierddus.[4]
Servodat [rievdat]
Guovdageainnu servodagas lea boazodoallu ja eará sámi ealáhusat guovddážis.
Giella [rievdat]
Sámegiella lea virggálaš giella sihke sápmelaččain ja almmolaš hálddahusas ja birrasiid 90 % álbmogis lea davvisámegiella eatnigiellan. [3] Guovdageaidnu lei vuosttaš ja guhká áidna suohkan Norggas gos sámegiella lea dásseárvosaš giella dárogielain almmolaš hálddahusas.
Skuvlagiella [rievdat]
Guovdageainnus vuođđoskuvlla ohppiid eanetlogus lea sámegiella skuvlagiella. Dušše unna oasáš vuođđoskuvlla ohppiin lea dárogiel oahpahusas. Skuvllas leat sierra dárogielklássat, muhto dain leat máŋgga ceahki seamma klássas. [5][6]
Sápmelaččat [rievdat]
Guovdageaidnu lea sámeguovllu gielalaš ja kultuvrralaš guovddáš. Gielda lea Norgga stuorámus sámi suohkan ja boazodoalu guovddáš. [3]
Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi [rievdat]
Sámi álbmotbeaivvi lávejit ávvudit Báktehárjjis, ja doppe ortnejuvvojit doalut 6.2. [7][8] Vuođđoskuvlla šilljus lea unna ávvudeamaš gos levget Sámi leavggain [7][8] ja lávlut Sámi soga lávlaga.
Dážat [rievdat]
Guovdageainnus dážat leat unnitlogus.
Árbevierut [rievdat]
Giđđalodden [rievdat]
Guovdageainnus lea giđđalodden leamaš árbevirolaš bivdu dáloniid gaskkas. Norgga lága mielde ii leat lohpi giđđat lottiid bivdit, muhto Guovdageainnus lea leamaš sierra lohpi (geahččalanortnet) juo máŋgga jagi. Jagi 2011 lea plána mielde maŋimuš háve geahččalanortnetdoaibma ovdalgo galgá šaddat bistevaš lodden. Ollusat ohcet juohke jagi lobi ohcat, ja bivdu bistá moadde vahku. Dábálaččat olbmot loddejit eahkediid ja ijaid, go dalle lea álkimus bivdit. Lottit maid lea lohpi báhčit leat haŋŋá, vuoktafiehta, duoršu ja vuoktagoalsi.
Politihkka [rievdat]
Guovdageainnu sátnejođiheaddji lea Klemet Erland Hætta. [9]
Nuoraid jienastanlohpi [rievdat]
Guovdageainnus besse 16- ja 17-jahkásaččat jienastit 2011 jienasteamis. Dát lei Norgga ráđđehusa vuohki geahččalit boktit nuoraid politihkkalaš engašemeantta. Geahččalanortnet galgá guorahallat leago ávki nuoraide addit vejolašvuođa jienastit ja dan bokte boktit sin beroštumi váikkuhit báikkalaš servodateallima ja vejolašvuođa váikkuhit báikkálaš áššiid. Guovdageaidnu lei mielde geahččalanortnegis mas 20 eará suohkana oassálaste. [10]
Válgabiire [rievdat]
Guovdageaidnu gullá 2009 Sámedikkeválggaid rájes Ávjovári válgabiirii. Dasa gullet maid Kárášjoga gielda ja Porsáŋggu gielda. Ovdal 2009 lei Guovdageaidnu sierra válgabiire.
Skuvllat [rievdat]
Guovdageainnus leat oalle olu skuvllat. Stuorámus dain lea Sámi allaskuvla, gosa bohtet studeanttat birra Sámi. [11] Dasa lassin leat Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla [12] ja Guovdageainnu mánáid- [5] ja nuoraidskuvla[6]. Máze gilis lea maid Máze lagasbirasguovddáš. Láhpoluobbala gilis lei maid ovdal skuvla, Láhpoluobbala skuvla, muhto dat heaittihuvvui jagis 2012 danne go ledje beare unnán oahppit. [13]
Ekonomiija ja fitnodagat [rievdat]
Guovdageainnus leat 3 «dábalaš» rámbuvrra; okta Mázes (Oves Varesenter) [14] ja guokte márkanis (Rema 1000 ja Coop)[15][16]. Coop-rámbuvrra oktavuođas lea maid apotehka ja Vinmonopolet. Dasa lassin leat márkanis Thon hotealla, Kautokeino Villmarkssenter ja Kautokeino Camping. Guovdageainnus leat guokte bensinstašuvnna, ja Gilišilljus lea goit Maritex gávpi. Guovdageainnus leat guokte restauráŋŋa; Boddu [17], Pitstop [18] ja dasa lassin vel gáffestohpu Kafé Vika [19].
Ruvkkit [rievdat]
Guovdageainnus lea leamaš ruvkedoaibma Biedjovákkis. Dál lea fas áigumuš joatkit ruvkkiiguin ja roggat golli. Suohkana áidna dálá ruvki lea Naranas, gos rogget Naranas-geađggi.
Vearjogovva [rievdat]
Vearjogovva lea gollelávvu alit vuođus[20].
Historjá [rievdat]
1800-logus lei Guovdageaidnu ovttas Goaskinvákkiin, Kárášjogain ja Porsáŋgguin okta gielda, man namma lei Čuđegieddi. Jagid 1851 šattai Guovdageaidnu, jagis 1861 Goaskinvággi ja jagis 1873 Kárášjohka iežas gieldan.
Guovdageainnu stuimmit gávdne saji Guovdageainnus jagis 1852.
Kultuvra [rievdat]
Guovdageainnus lea sámi kultuvra.
Báikkit [rievdat]
Stuorámus gilit leat Guovdageainnu márkan, Máze, Láhpoluoppal ja Ávži.
- Áidejávri
- Ávjovárri
- Ákšomuotki (Økseidet)
- Ávži (Avzi)
- Biedjovággi (Biedjovagge)
- Láhpoluoppal
- Nieidagorži (Pikefossen)
- Máze (Masi)
- Siebe
- Stornes
- Suohpatjávri
Dovddus guovdageaidnulaččat [rievdat]
- Ingor Ánte Áilo Gaup, neavttár ja juoigi
- Nils Gaup, filbmadahkki
- Ole Henrik Magga, sámegiela professora, Norgga vuosttaš sámediggepresideanta dassážii áidna sápmelaš ON bistevaš álgoálbmotforuma jođiheaddji
- Niko Valkeapää, lávlu
- Håvard Klemetsen, viehki
- Mikkel Isak Eira, realityoassálasti ja Farmen-vuoiti
- Johan Mathis Buljo, realityoassálasti ja 71° nord-vuoiti
- Aslak Jacobsen Hætta ja Mons Somby, Guovdageainnu stuimmiid jođiheaddjit
- Josef Halse, dáiddár
- Frank ja Regine Juhls, silbarávddit, Juhls Silver Gallery
- Mathis Hætta, Melodi Grand Prix oassálasti
- Anton Dahl, internationála njuikunduopmár
- Roger Ludvigsen, gitarista, trumbbuidčuojaheaddji ja komponista
- Risten Sokki, girječálli
- Fred-René Øvergård Buljo, lávlu
- Isak Ailo Gaup, artista
- Johan Anders Paulsen, artista
- Jørgen Mikkel Bals, artista
- Ailo Gaup, freestyle motocross-vuoddji
- Mikkel Gaup, neavttár
- Nils Rune Utsi, artista
Gáldut [rievdat]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealoversikt/?si=CA316A88782D0E3B4B8360B59BC1A66C&rid=1737518944&sn=Statkart
- ↑ 2,0 2,1 http://www.ssb.no/emner/02/02/folkendrkv/2012k3/hittil20.html
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/452712D2707BF0DF41256CF500542BE2?OpenDocument
- ↑ http://www.miljostatus.no/Tema/Kulturminner/Verdensarven/Struves-meridianbue/
- ↑ 5,0 5,1 http://www.kautokeino.kommune.no/Finnmark/Kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/0274770580DD4F1441256F96004343BF?OpenDocument
- ↑ 6,0 6,1 http://www.kautokeino.kommune.no/Finnmark/Kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/1D546141B6115DEA41256F9500488925?OpenDocument
- ↑ 7,0 7,1 http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/C108A528019EF5B8C12573E2003C5BBB?OpenDocument
- ↑ 8,0 8,1 http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/2A61F901CA537E414125782B002EA214?OpenDocument
- ↑ http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/908858DA9A8BB84541256DD3004D4E41?OpenDocument
- ↑ http://www.regjeringen.no/nb/dep/krd/kampanjer/valg/forsok-med-stemmerett-for-16-aringer-2.html?id=581646
- ↑ http://samiallaskuvla.no/index.php?c=63&kat=Allaskuvlla+birra
- ↑ http://www.samisk.vgs.no
- ↑ http://www.avvir.no/vivvo_general/2673.html
- ↑ http://www.gulesider.no/firma/oves-varesenter-as:p10001260995
- ↑ http://butikk.rema.no/?q=kautokeino
- ↑ http://coop.no/Butikkene/kart/
- ↑ http://no.thetimenow.com/norway/kautokeino/catering-41/boddu-1177
- ↑ http://www.gulesider.no/firma/pitstop-restaurant-sanobar-omarzai:p10015680624?search_word=pitstop+kautokeino
- ↑ http://www.onlineguiden.no/firma/cafe-vika-haetta-1278243
- ↑ Kommunevåpen - Kautokeino kommune Guovdageainnu suohkan. referánsabeaivi: geassemánu 16. 2012.
Liŋkkat [rievdat]
|
Guovdageainnu suohkan |
|
Gilit ja báikkit: Áidejávri • Ávjovárri • Ákšomuotki • Biedjovággi • Ávži • Guovdageainnu márkanbáiki • Láhpoluoppal • Máze • Siebe • Stornes • Suohpatjávri • Šuoššjávri Skuvllat: Guovdageainnu mánáidskuvla • Guovdageainnu nuoraidskuvla • Máze lagasbirasguovddáš • Láhpoluobbala skuvla Eará: Sámi allaskuvla • Beaivváš Sámi Teáhter • Guovdageainnu Dáloniid Listu • Sámi instituhtta |
