Guovdageaidnu

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dát lea ávžžuhuvvon artihkal.
Dát artihkal muitala gieldda birra. Guovdageainnu márkanbáikki birra lea sierra artihkal.
Guovdageainnu suohkan
Kautokeino kommune
Kautokeino komm.svg NO 2011 Kautokeino.svg
Riika NOR Norga
Fylka Finnmárkku fylka
Hálddahusguovddáš Guovdageaidnu
Viidodat 9 707,4 km²
Olmmošlohku 2 910[1] (1.4.13)
Virggálaš giella Dárogiella
Rádjegielddat Kárášjohka, Ráisa, Návuotna, Eanodat, Anár ja Áltá
Politihkka
Sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta (SáB)
(2011)

Neahttasiiddut

Commons-logo.svg Guovdageaidnu Wikimedia Commonsas

Guovdageainnu suohkan (dárogillii Kautokeino kommune, kveanagillii: Koutokeinon komuuni, suomagillii: Koutokeinon kunta) lea gielda Finnmárkku fylkkas. Dan olmmošlohku lea 2 910[1] ja viidodat lea 9 707,4 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Guovdageaidnu.

Namma[rievdat | edit source]

Guovdageainnu kárta
Guovdageainnu boares njuikehaga Gálaniitoluotta guoras.

Dárogiel namma Kautokeino boahtá suomagiel namas Koutokeino ja dat fas sámegiel namas Guovdageaidnu.

Namma «Guovdageaidnu» sáhttá boahtit das, ahte lea seamma guhkes gaska Álahedjui (dološ áigge ledje doppe márkanat), Gárasavvonii, Ráisai ja Kárášjohkii.

Demografiija[rievdat | edit source]

Guovdageainnu nuoraidskuvlla šilta

Jagi 2011:s lei olmmošlohku Guovdageainnus 2 927 ássi. Badjel 2000 olbmo orrot Guovdageainnu márkanbáikkis. Mázes gaskal Guovdageainnu ja Álttá ásset lagabui 400 olbmo. Leat 763 olbmo geat leat gaskkal 0-19 jagi boarrásat. Badjel 50 % álbmogis leat vuollel 30 jagi ja badjel 66 jagi boarrásat leat vuollel beali Norgga gaskamearis.[2]

Geografiija[rievdat | edit source]

Guovdageaineatnu golgá márkanbáikki čađa.

Guovdageainnu suohkana viidodat lea 9 707,34 km² mii dahká das Norgga stuorimus gieldda viidodaga ektui.[3] Gieldda rádjegielddat Áltá davvin, Kárášjohka nuortin, Romssa fylkka bealde Ráisa oarjin ja Návuotna davveoarjin, ja Suoma bealde Anár nuortalullin ja Eanodat lullin.[4]

Guovdageainnu suohkana ja márkanbáikki čađa golgá Guovdageaineatnu.

Gieldda alimus várri lea Čáravárri mii lea 887 alu.[5] Guovdageainnus leat measta dušše soahkemuorat, ja máŋggain sajiin eai leat obage muorat.

Dálkkádat[rievdat | edit source]

Guovdageainnus lea subárktalaš dálkkádat, ja doppe leat liegga geasit ja galbma dálvvit.[4] Skábma bistá sullii 7 vahku, skábmamánu loahpas gitta ođđajagimánu beallemuddui. Geasset lea ijahis idja.[4]

Giella[rievdat | edit source]

Sámegiella lea virggálaš giella sihke sápmelaččain ja almmolaš hálddahusas ja birrasiid 90 % álbmogis lea davvisámegiella eatnigiellan.[2] Guovdageaidnu lei vuosttaš ja guhká áidna suohkan Norggas gos sámegiella lea dásseárvosaš giella dárogielain almmolaš hálddahusas.

Skuvllat[rievdat | edit source]

Guovdageainnu márkanis leat Guovdageainnu mánáidskuvla[6] ja Guovdageainnu nuoraidskuvla[7]. Dat guokte skuvlla bohtet ovttastahttojuvvot hálddahuslaččat. Mánáidskuvllas lea sihke sámegiel ja dárogiel oahpahus, muhto stuorámus oassi mánáin vázzet sámegiel klássas. Nuoraidskuvllas oahpahus ii leat sirrejuvvon giela mielde. Márkanbáikkis lea maid Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla.[8] ja Sámi allaskuvla, gos leat sullii 200 studeantta ja 80 bargi[9]. Máze gilis lea Máze lagasbirasguovddáš, masa gullet vuođđoskuvla, SAÁO ja mánáidgárdi.[10] Máze skuvllas visot oahpahus lea sámegillii. Láhpoluobbala gilis lei maid skuvla, Láhpoluobbala skuvla[11], muhto dat heaittihuvvui jagis 2012, dasgo ledje beare unnán oahppit.[12]

Politihkka[rievdat | edit source]

Guovdageainnu sátnejođiheaddji lea Klemet Erland Hætta.[13]

Nuoraid jienastanlohpi[rievdat | edit source]

Guovdageainnus besse 16- ja 17-jahkásaččat jienastit 2011 jienasteamis. Dát lei Norgga ráđđehusa vuohki geahččalit boktit nuoraid politihkkalaš engašemeantta. Geahččalanortnet galgá guorahallat leago ávki nuoraide addit vejolašvuođa jienastit ja dan bokte boktit sin beroštumi váikkuhit báikkalaš servodateallima ja vejolašvuođa váikkuhit báikkálaš áššiid. Guovdageaidnu lei mielde geahččalanortnegis mas 20 eará suohkana oassálaste.[14]

Válgabiire[rievdat | edit source]

Guovdageaidnu gullá 2009 Sámedikkeválggaid rájes Ávjovári válgabiirii. Dasa gullet maid Kárášjoga gielda ja Porsáŋggu gielda. Ovdal 2009 lei Guovdageaidnu sierra válgabiire. Eará válggain Guovdageaidnu lea oassi Finnmárkku válgabiirres.

Ekonomiija[rievdat | edit source]

Boddu-restauráŋŋa heaittihuvvui jagis 2013.

Fitnodagat[rievdat | edit source]

Reklámaplakáhta Coop-rámbuvrra seainnis Guovdageainnus.

Guovdageainnus leat golbma «dábálaš» rámbuvrra, Rema 1000[15] ja Coop Marked[16] leat márkanis, ja Oves Varesenter -rámbuvra lea Máze gilis.[17] Coop oktavuođas leat maiddái apotehka ja Vinmonopolet. Márkanbáikkis lea Thon Hotel -hotealla,[18] Kautokeino Villmarksenter,[19] ja Kautokeino Camping[20]. Čoahkkebáikkis leat maid Esso ja Statoil bensinstašuvdnnat, ja Gilišilljus lea duodjegávpi Maritex Gávpi[21]. Guovdageainnus lea dasa lassin Pitstop-restauráŋŋa[22] ja gáffestohpu Kafé Vika[23]. Doppe leat maid leamaš Alfred's Kro -restauráŋŋa, mii heaittihuvvui 2011 dahje 2012, ja Boddu-restauráŋŋa mii heaittihuvvui jagi 2013.

Ruvkedoaibma[rievdat | edit source]

Guovdageainnus lea leamaš ruvkedoaibma Biedjovákkis. Dál lea fas áigumuš joatkit ruvkkiiguin ja roggat golli. Suohkana áidna dálá ruvki lea Naranas, gos rogget Naranas-geađggi.

Johtolat[rievdat | edit source]

Skuvlabusset vuođđoskuvlla šilljus.

Guovdageainnus ii báljo gávdno almmolaš johtolat, ja measta buohkain lea biila. Geasset Eskelisen Lapin Linjat-fitnodaga busset vudjet Suomas Guovdageainnu čađa Áltái.[24] Busset Guovdageainnu ja Álttá gaskka vudjet fas birra jagi. Dasgo Guovdageainnu lea máŋgasiin guhkes mátki skuvlii, de lea doppe skuvlabussefálaldat nu ahte oahppit sáhttet bussiin mátkkoštit mávssu vuostá. Guovdageainnus leat maiddái taxit. Sullii 10 kilomehtera márkanis davás lea nuppi máilmmisoađi áigásaš girdišillju, muhto doppe eai šat dan áigge girdde. Guovdageainnus leat geainnut Suoma beallái (Riikkageaidnu 93 ja Máttageaidnu 93), Kárášjohkii (Riikkageaidnu 93 ja Riikkageaidnu 92) ja Áltái (Riikkageaidnu 93).

Vearjogovva[rievdat | edit source]

Guovdageainnu vearjogovva.

Vearjogovva lea gollelávvu alit vuođus[25].

Historjá[rievdat | edit source]

1800-logus lei Guovdageaidnu ovttas Goaskinvákkiin, Kárášjogain ja Porsáŋgguin okta gielda, man namma lei Čuđegieddi. Jagid 1851 šattai Guovdageaidnu, jagis 1861 Goaskinvággi ja jagis 1873 Kárášjohka iežas gieldan.

Guovdageainnu stuimmit gávdne saji Guovdageainnus jagis 1852.

Kultuvra[rievdat | edit source]

Sápmelaččat[rievdat | edit source]

Guovdageaidnu lea sámeguovllu gielalaš ja kultuvrralaš guovddáš. Gielda lea Norgga stuorámus sámi suohkan ja boazodoalu guovddáš.[2]

Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi[rievdat | edit source]

Sami flag.svg

Sámi álbmotbeaivvi lávejit ávvudit Báktehárjjis, ja doppe ortnejuvvojit doalut 6.2.[26][27] Vuođđoskuvlla šilljus lea unna ávvudeamaš gos levget Sámi leavggain [26][27] ja lávlut Sámi soga lávlaga.

Dážat[rievdat | edit source]

Guovdageainnus dážat leat unnitlogus.

Árbevierut[rievdat | edit source]

Giđđalodden[rievdat | edit source]

Guovdageainnus lea giđđalodden leamaš árbevirolaš bivdu dáloniid gaskkas. Norgga lága mielde ii leat lohpi giđđat lottiid bivdit, muhto Guovdageainnus lea leamaš sierra lohpi (geahččalanortnet) juo máŋgga jagi. Jagi 2011 lea plána mielde maŋimuš háve geahččalanortnetdoaibma ovdalgo galgá šaddat bistevaš lodden. Ollusat ohcet juohke jagi lobi ohcat, ja bivdu bistá moadde vahku. Dábálaččat olbmot loddejit eahkediid ja ijaid, go dalle lea álkimus bivdit. Lottit maid lea lohpi báhčit leat haŋŋá, vuoktafiehta, duoršu ja vuoktagoalsi.

Struve meridiánagierdu[rievdat | edit source]

Guovdageainnus leat guokte čuoggá Struve meridiánagierddus.[28]

Báikkit[rievdat | edit source]

Nieidagorži

Stuorámus gilit leat Guovdageainnu márkan, Máze, Láhpoluoppal ja Ávži.

Gáldut[rievdat | edit source]

  1. 1,0 1,1 Folkemengde og kvartalsvise befolkningsendringar. Fylke og kommunar: Statistisk Sentralbyrå. Čujuhuvvon 27.10.2013. (dárogillii)
  2. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named Guovdageainnu_birra_suohkana_siidduin
  3. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named Kartverket
  4. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named SuohkanaBirra
  5. Čáravárri 14.2.2009.: Store norske leksikon. Čujuhuvvon 27.10.2013. (dárogillii)
  6. Guovdageainnu mánáidskuvla 1.11.2012.: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  7. Guovdageainnu nuoraidskuvla 8.8.2013.: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  8. Guovlu - suohkan: Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  9. Allaskuvlla birra: Sámi allaskuvla. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  10. Máze lagasbirasguovddáš 8.8.2013.: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  11. Láhpoluobbala skuvla 19.8.2011.: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  12. – Duvdet váttisvuođa mu ala ges 9.11.2012.: Ávvir. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  13. http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/908858DA9A8BB84541256DD3004D4E41?OpenDocument
  14. http://www.regjeringen.no/nb/dep/krd/kampanjer/valg/forsok-med-stemmerett-for-16-aringer-2.html?id=581646
  15. REMA 1000 Kautokeino: REMA 1000. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  16. COOP Marked Kautokeino: Google Maps. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  17. Oves Varesenter AS: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  18. Thon Hotel Kautokeino: Thon Hotels. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  19. Kautokeino Villmarksenter: Kautokeino Villmarksenter A/S. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  20. Viddas triveligste overnattingssted: Arctic Motell & Camping. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  21. Det samiske varehuset: Maritex Gávpi. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  22. Pitstop: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  23. Cafe Vika: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  24. Aikataulut: Eskelisen Lapin Linjat. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  25. Kommunevåpen - Kautokeino kommune: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon geassemánu 16. 2012.
  26. 26,0 26,1 http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/C108A528019EF5B8C12573E2003C5BBB?OpenDocument
  27. 27,0 27,1 http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/2A61F901CA537E414125782B002EA214?OpenDocument
  28. http://www.miljostatus.no/Tema/Kulturminner/Verdensarven/Struves-meridianbue/

Liŋkkat[rievdat | edit source]