Násti

Wikipedia'as/is
Vincent van Gogh (1889)

Násti lea šerres almmigáhppálat plásmmás mii dollojuvvo čoahkis iežas gravitašuvnna veagas. Eatnama lagamus násti lea Beaivváš. Almmis máŋga iešguđetlágan gáiddus násttit čuvget, mat orrot giddanan ovtta báikái go dat leat nu guhkkin eret. Daiguin šearrámus násttiiguin olbmot leat duddjon nástegovaid, ja dain buot šearramus násttiin lea dábálaš namma. Muhto eanas násttit máilmmiávvosis eai oidno teleskohpa haga, ja juoba teleskohpain lea veadjemeahttun oaidnit buot násttiid.

Násti čuovgá go váibmosa siste hydrogena šaddá helium fušuvnna bokte. Dalle energiija bohciida mii johtá beaivváža siskkoža čađa ovdal go dat suotnjarastá gomuvuhtii.

Nástti šaddá go nebula (gássabalva gomuvuođas) divttásmuvvá dassážii go fušuvdna dáhpáhuvvá.

Hui divttis ja daškes násti gohčoduvvo neutronanástin, man diamehter sáhttá leat dušše 20-40 km guhku. Muhtumin neutronanásti šaddá pulsár. Pulsárat jorret hui johtilit. Crab nebula pulsár jorrá 30 geardde sekunttas. Go stuorra násti lea geavahan visot hydrogenavuorkká dat stuorrugoahtá ja šaddá rukses jiehtanas. Rukses jiehtanas lea hui stuorra násti mii lea eallima loahpageahčen. Áigge mielde Beaivváš šaddá rukses jiehtanas, muhto dat lea miljárddaid jagiid duohken. Muhtun jiehtanasat šaddet superjiehtanasat mat loahpas bávkkehit supernovan.

Go dábálaš násti čáská dat unno, čoasku ja šaddá vilges deagga. Vilges deakkas lea aivve vurkojuvvon termalaš energiija ja fušuvdna lea nohkan.

Beaivváš lea oktoráđđejeaddji min beaivvášgottis. Muhto soames beaivvášgottiin leat guokte nástti, dahje vel eambbo. Beaivvášgoddi mas lea guokte nástti gohčoduvvo binára beaivvášgoddin. Go násttit leat ná lahkalagaid dat váikkuhit nubbi nuppi gravitašuvdnii. Násttit sáhttet maiddái leat oasalažžan stuorit gravitašuvdnaovttadagas, nugo nástečoahkis dahje galáksas.

Gáldut[rievdat | rievdat gáldu]

http://www.encyclopedia.com/science-and-technology/astronomy-and-space-exploration/astronomy-general/star