Njuikes sisdollui

Guovdageaidnu

Wikipedia
(Ođđasitstivrejuvvon siiddus Kategoriija:Kautokeino)
Dát lea ávžžuhuvvon artihkal.
Dát lea ávžžuhuvvon artihkal.
Dát artihkal muitala gieldda birra. Guovdageainnu márkanbáikki birra lea sierra artihkal.
Guovdageainnu suohkan
Kautokeino kommune
Riika NOR Norga
Fylka Finnmárkku fylka
Hálddahusguovddáš Guovdageaidnu
Viidodat 9 707,4 km²
Olmmošlohku 2 848[1] (2024)
Virggálaš giella Dávvisámegiella ja girjedárogiella
Rádjegielddat Áltá, Kárášjoga gielda, Ráisa, Návuotna, Eanodat, Anár
Politihkka
Sátnejođiheaddji

Anders S. Buljo[2]  (Johttisámiid listu)

(2023-)
Neahttasiiddut
(municipality)/ Guovdageaidnu Wikimedia Commonsas

Guovdageainnu suohkan (dárogillii: Kautokeino kommune, kveanagillii: Koutokeinon komuuni, suomagillii: Koutokeinon kunta) lea gielda Romssa ja Finnmárkku fylkkas. Dan olmmošlohku lea 2 848[3] ja viidodat lea 9 707,4 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Guovdageaidnu.

Namma

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Guovdageainnu boares njuikehaga Gálaniitoluotta guoras.

Dárogiel namma Kautokeino boahtá suomagiel namas Koutokeino ja dat fas sámegiel namas Guovdageaidnu.

Namma «Guovdageaidnu» sáhttá boahtit das, ahte lea seamma guhkes gaska Álahedjui (dološ áigge ledje doppe márkanat), Gárasavvonii, Ráisii ja Kárášjohkii. Eará teoriija lea ahte dat lea báiki gos šaddá gámasuoinnit.

Demografiija

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Guovdageainnu girku
Guovdageainnu nuoraidskuvlla šilta

Jagi 2011:s lei olmmošlohku Guovdageainnus 2 927 ássi. Sullii 2000 olbmo orrot Guovdageainnu márkanbáikkis. Mázes gaskal Guovdageainnu ja Álttá ásset lagabui 300 olbmo. Leat 763 olbmo geat leat gaskkal 0-19 jagi boarrásat. Badjel 50 % álbmogis leat vuollel 30 jagi ja badjel 66 jagi boarrásat leat vuollel beali Norgga gaskamearis.[4]

Geografiija

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Guovdageaineatnu golgá márkanbáikki čađa.

Guovdageainnu suohkana viidodat lea 9 707,34 km² mii dahká das Norgga stuorimus gieldda viidodaga ektui.[5] Gieldda rádjegielddat Áltá davvin, Kárášjohka nuortin, Romssa fylkka bealde Ráisa oarjin ja Návuotna davveoarjin, ja Suoma bealde Anár nuortalullin ja Eanodat lullin.[6]

Guovdageainnu suohkana ja márkanbáikki čađa golgá Guovdageaineatnu.

Gieldda alimus várri lea Mollejus mii lea 974 m. alu.[7] Guovdageainnus leat eanaš soahkemuorat, ja máŋggain sajiin eai leat obage muorat.

Dálkkádat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus lea subárktalaš dálkkádat, ja doppe leat liegga geasit ja galbma dálvvit.[6] Skábma bistá sullii 7 vahku, skábmamánu loahpas gitta ođđajagimánu beallemuddui. Geasset lea ijahis idja.[6]

Giella

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Sámi allaskuvla.

Sámegiella lea virggálaš giella sihke sápmelaččain ja almmolaš hálddahusas ja birrasiid 90 % álbmogis lea davvisámegiella eatnigiellan.[4] Guovdageaidnu lei vuosttaš ja guhká áidna suohkan Norggas gos sámegiella lea dásseárvosaš giella dárogielain almmolaš hálddahusas.

Skuvllat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnu márkanis leat Guovdageainnu mánáidskuvla[8] ja Guovdageainnu nuoraidskuvla[9]. Mánáidskuvllas lea sihke sámegiel ja dárogiel oahpahus, muhto stuorámus oassi mánáin vázzet sámegiel klássas. Nuoraidskuvllas oahpahus ii leat sirrejuvvon giela mielde. Márkanbáikkis lea maid Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla.[10] ja Sámi allaskuvla, gos leat sullii 200 studeantta ja 80 bargi[11]. Máze gilis lea Máze lagasbirasguovddáš, masa gullet vuođđoskuvla, SAÁO ja mánáidgárdi.[12] Máze skuvllas visot oahpahus lea sámegillii. Láhpoluobbala gilis lei maid skuvla, Láhpoluobbala skuvla[13], muhto dat heaittihuvvui jagis 2012, dasgo ledje beare unnán oahppit.[14]

Politihkka

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Klemet Erland Hætta (sátnejođiheaddji 2003-2015)

Guovdageainnu sátnejođiheaddji 2023 rájes lea Anders S. Buljo ja gullá Guovdageainnu johttisámi listtui[15][16] Ovdalaš sátnejođiheaddjit leat leamaš Jan Ole Buljo 1999-2003, Klemet Erland Hætta 2003-2015, Johan Vasara 2015-2019 ja Hans Isak Olsen 2019-2021.[17]

Nuoraid jienastanlohpi

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus besse 16- ja 17-jahkásaččat jienastit 2011 jienasteamis. Dát lei Norgga ráđđehusa vuohki geahččalit boktit nuoraid politihkalaš engašemeantta. Geahččalanortnet galgá guorahallat leago ávki nuoraide addit vejolašvuođa jienastit ja dan bokte boktit sin beroštumi váikkuhit báikkálaš servodateallima ja vejolašvuođa váikkuhit báikkálaš áššiid. Guovdageaidnu lei mielde geahččalanortnegis mas 20 eará suohkana oassálaste.[18]

Válgabiire

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageaidnu gullá 2009 Sámediggeválggaid rájes Ávjovári válgabiirii. Dasa gullet maid Kárášjoga gielda ja Porsáŋggu gielda. Ovdal 2009 lei Guovdageaidnu sierra válgabiire. Eará válggain Guovdageaidnu lea oassi Finnmárkku válgabiirres.

Ekonomiija

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Boddu-restauráŋŋa heaittihuvvui jagis 2013.

Fitnodagat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus leat golbma «dábálaš» rámbuvrra, Rema 1000[19] ja Coop Extra[20] leat márkanis, ja Oves Varesenter -rámbuvra lea Máze gilis.[21] Coop Byggmix oktavuođas leat maiddái apotehka ja Vinmonopolet. Márkanbáikkis lea Thon Hotel -hotealla,[22] Kautokeino Villmarksenter,[23] ja Kautokeino Camping[24]. Čoahkkebáikkis leat maid Esso ja Circle K bensinstašuvnnat, ja Gilišilljus lea duodjegávpi Savu (ovdal Maritex Gávpi)[25]. Guovdageainnus lea dasa lassin Pitstop-boradanbáiki[26] ja Lemonrose-boradanbáiki. Doppe leat ovdal maid leamaš Kafe Risku[27], Alfred's Kro -restoráŋŋa, mii heaittihuvvui 2011 dahje 2012, ja Boddu-restoráŋŋa mii heaittihuvvui jagi 2013.

Ruvkedoaibma

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus lea leamaš ruvkedoaibma Biedjovákkis. Ruoŧa fitnodat Arctic Gold lea 2010 rájes geahččalan álggahit fas ruvkedoaimma, muhto suohkanstivra lea hilgon plána. Suohkana áidna dálá ruvke lea Náránaš, gos rogget fuksihta dahje Náránáš-geađggi.

Johtolat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Skuvlabusset vuođđoskuvlla šilljus.

Guovdageainnus lea unnán almmolaš johtolat, ja measta buohkain lea biila. Busset Guovdageainnu ja Álttá gaskka vudjet juohke beaivvi earret lávvordaga. Geasset Eskelisen Lapin Linjat-fitnodaga busset vudjet Suomas Guovdageainnu čađa Áltái.[28] Dasgo Guovdageainnu lea máŋgasiin guhkes mátki skuvlii, de lea doppe skuvlabussefálaldat nu ahte oahppit sáhttet bussiin mátkkoštit mávssu vuostá. Guovdageainnus leat maiddái taxit. Sullii 10 kilomehtera márkanis davás lea nuppi máilmmisoađi áigásaš girdišillju, muhto doppe eai šat dan áigge girdde. Guovdageainnus leat geainnut Suoma beallái (Riikkageaidnu 93 ja Máttageaidnu 93), Kárášjohkii (Riikkageaidnu 93 ja Riikkageaidnu 92) ja Áltái (Riikkageaidnu 93).

Vearjogovva

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Guovdageainnu vearjogovva.

Vearjogovva lea gollelávvu alit vuođus[29].

Historjá

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

1800-logus lei Guovdageaidnu ovttas Goaskinvákkiin (Kjelvik, dál Davvinjárga), Kárášjogain ja Porsáŋgguin okta gielda, man namma lei Kistrand (Čuđegieddi). Jagiid 1851 šattai Guovdageaidnu, jagis 1861 Goaskinvággi ja jagis 1873 Kárášjohka iežas gieldan.

Guovdageainnu stuimmit ledje Guovdageainnus jagis 1852.

Kultuvra

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Sápmelaččat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageaidnu lea sámeguovllu gielalaš ja kultuvrralaš guovddáš. Gielda lea Norgga stuorámus sámi suohkan ja boazodoalu guovddáš.[4]

Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Sámi álbmotbeaivvi lávejit ávvudit Báktehárjjis, ja doppe ordnejuvvojit doalut 6.2.[30][31] Vuođđoskuvlla šilljus lea unna ávvudeamaš gos levget Sámi leavggain [30][31] ja lávlut Sámi soga lávlaga.

Dážat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus dážat leat unnitlogus.

Árbevierut

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Giđđalodden

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Vuoktafiehta

Guovdageainnus lea giđđalodden leamaš árbevirolaš bivdu dáloniid gaskkas. Norgga lága mielde ii leat lohpi giđđat lottiid bivdit, muhto Guovdageainnus lea leamaš sierra lohpi (geahččalanortnet) juo máŋgga jagi. Jagi 2011 lea plána mielde maŋimuš háve geahččalanortnetdoaibma ovdalgo galgá šaddat bistevaš lodden. Ollosat ohcet juohke jagi lobi ohcat, ja bivdu bistá moadde vahku. Dábálaččat olbmot loddejit eahkediid ja ijaid, go dalle lea álkimus bivdit. Lottit maid lea lohpi báhčit leat vuoktafiehta, duoršu ja vuoktagoalsi.

Struve meridiánagierdu

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Guovdageainnus leat guokte čuoggá Struve meridiánagierddus.[32]

Báikkit

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Nieidagorži

Stuorámus gilit leat Guovdageainnu márkan, Máze, Láhpoluoppal ja Ávži.

Gáldut

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
  1. ↑ Folkemengde og kvartalsvise befolkningsendringar. Fylke og kommunar: Statistisk Sentralbyrå. Čujuhuvvon 20.05.2024. (dárogillii)
  2. ↑ https://prod01.elementscloud.no/publikum/945475056_PROD-945475056/DmbMeeting/133
  3. ↑ SSB. 07459: Befolkning, etter region, statistikkvariabel og år.
  4. ↑ a á b Bájuhusmeattáhus: Dohkkemeahttumis <ref>-gilkor; ii almmuhuvvon oktage teaksta referánsii mas lea namma Guovdageainnu birra suohkana siidduin
  5. ↑ Bájuhusmeattáhus: Dohkkemeahttumis <ref>-gilkor; ii almmuhuvvon oktage teaksta referánsii mas lea namma Kartverket
  6. ↑ a á b Bájuhusmeattáhus: Dohkkemeahttumis <ref>-gilkor; ii almmuhuvvon oktage teaksta referánsii mas lea namma SuohkanaBirra
  7. ↑ Čáravárri 14.2.2009: Store norske leksikon. Čujuhuvvon 27.10.2013. (dárogillii)
  8. ↑ Guovdageainnu mánáidskuvla 1.11.2012: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  9. ↑ Guovdageainnu nuoraidskuvla 8.8.2013: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  10. ↑ Guovlu - suohkan: Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  11. ↑ Allaskuvlla birra: Sámi allaskuvla. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  12. ↑ Máze lagasbirasguovddáš 8.8.2013: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  13. ↑ Láhpoluobbala skuvla 19.8.2011: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  14. ↑ – Duvdet váttisvuođa mu ala ges 9.11.2012: Ávvir. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  15. ↑ Valgresultat.
  16. ↑ Møte i kommunestyret.
  17. ↑ https://web.archive.org/web/20070828123737/http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok2.nsf/id/908858DA9A8BB84541256DD3004D4E41?OpenDocument
  18. ↑ http://www.regjeringen.no/nb/dep/krd/kampanjer/valg/forsok-med-stemmerett-for-16-aringer-2.html?id=581646
  19. ↑ REMA 1000 Kautokeino: REMA 1000. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  20. ↑ COOP Extra Kautokeino: Google Maps. Čujuhuvvon 23.02.2022.
  21. ↑ Oves Varesenter AS: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  22. ↑ Thon Hotel Kautokeino: Thon Hotels. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  23. ↑ Kautokeino Villmarksenter: Kautokeino Villmarksenter A/S. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  24. ↑ Viddas triveligste overnattingssted: Arctic Motell & Camping. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  25. ↑ Det samiske varehuset: Savu. Čujuhuvvon 20.05.023. (dárogillii)
  26. ↑ Pitstop: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  27. ↑ Cafe Vika: Gule Sider. Čujuhuvvon 28.8.2013. (dárogillii)
  28. ↑ Aikataulut: Eskelisen Lapin Linjat. Čujuhuvvon 28.8.2013.
  29. ↑ Kommunevåpen - Kautokeino kommune: Guovdageainnu suohkan. Čujuhuvvon geassemánu 16. 2012.
  30. ↑ a á http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/C108A528019EF5B8C12573E2003C5BBB?OpenDocument
  31. ↑ a á http://www.kautokeino.kommune.no/finnmark/kautokeino/kautokeinok.nsf/id/2A61F901CA537E414125782B002EA214?OpenDocument
  32. ↑ https://web.archive.org/web/20121209173412/http://www.miljostatus.no/Tema/Kulturminner/Verdensarven/Struves-meridianbue/

Liŋkkat

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Artihkkalat Guovdageainnu birra
Gilit
Skuvllat
Rámbuvrrat
Rema 1000 • Coop Extra • Oves Varesenter • Maritex Gávpi • Juhls • Kautokeino Sølvsmie • Finnmark Kontorservice • Puls Sko & Klær
Bensinstašuvnnat
Esso • Statoil
Restauráŋŋat ja gáffestobut
Idjadanbáikkit
č • s • r
Romssa ja Finnmárkku gielddat
Vižžojuvvon "https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Guovdageaidnu&oldid=303922" čujuhusas