Inuktitutagiella

Wikipedia'as/is
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Inuktitut lea inuihttagiella mii gullá eskimo-aleuhtalaš giellabearrašii. Inuktitut lea Nunavuta virggálaš giella.

Fonologiija ja fonetihkka[rievdat | rievdat gáldu]

Nuorttalaš inuihttasuopmaniin lea 15 konsonántta ja 3 vokála, mat sáhttet leat oanehaččat dahje guhkit. Konsonánttain lea 5 artikulašuvdnasaji: bilabiála, alveolára, palatála, velára ja uvulára, ja 3 artikulašuvdnavuogi: klusiila, approksimanta ja nasála, ja dasa lássin guokte frikatiivva.

Morfologiija[rievdat | rievdat gáldu]

Inuktitut lea agglutinerejeaddji, polysyntehtalaš giella. Sojahanmorfologiija lea muhtun muddui seammálágan go sámegielas: substantiivvain leat 8 kasusa, ja gielas leat oamastangehčosat. Vearba sojahuvvo persovnna ja logu mielde. Inuktitutas lea duála, dego sámegielas, muhto duála lea maid geavahusas substantiivavuogádagas, nu ahte substantiivage sojahuvvo duálas.

Inuktitutas lea hui rikkis suorggádusmorfologiija.

Syntáksa[rievdat | rievdat gáldu]

Inuktitutas SOV-sátneortnet lea dábálaš.

Čállingiella[rievdat | rievdat gáldu]

Inuktitutagiella čállojuvvo sihke latiinnalaš alfabehtain ja Kanáda stávvalalfabehtan.

Kanáda stávvalalfabehta[rievdat | rievdat gáldu]

Inuktitutagiela ođđa stávvalalfabehta (titirausiq nutaaq dahjege davvisámegillii: ođđa čállinvuohki)

Kanádas geavahuvvo ng. stávvalalfabehta man vuođđun gielladutki James Evana hutkan Cree stávvalalfabehta. Inuktitutagiela dáláš veršuvdna dohkkehii Kanáda Inuhttaid kulturinstituhtta (eaŋgalasgillii: Inuit Cultural Institute) 1970-logus. Alaska inuihtat, Inuvialuihtat, inuinnaqtunagiela hállit ja Kalaallit Nunaata ja Labradora inuihtat geavahit latiinnalaš alfabehtain.

Girjjálašvuohta[rievdat | rievdat gáldu]