Erohusat artihkkala «Guovdageaidnu» veršuvnnaid gaskkas

Wikipedia'as/is
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
u r2.6.4) (robot Lägger till: vep:Guovdageaidnu
u r2.5.4) (robot Ändrar: vep:Kautokeino
Gurgadas 95: Gurgadas 95:
[[sv:Kautokeino kommun]]
[[sv:Kautokeino kommun]]
[[sw:Guovdageaidnu]]
[[sw:Guovdageaidnu]]
[[vep:Guovdageaidnu]]
[[vep:Kautokeino]]
[[vi:Kautokeino]]
[[vi:Kautokeino]]
[[war:Kautokeino]]
[[war:Kautokeino]]

Veršuvdna njukčamánnu 19 b. 2012 dii. 9.27

Dát artihkal muitala gieldda birra. Guovdageainnu márkanbáikki birra lea nubbi artihkal.
Guovdageainnu suohkan Kautokeino kommune
[[Fiila:Kárta|100px|]]
Riika NOR Norga
Fylka Finnmárku
Hálddahusguovddáš Guovdageaidnu
Viidodat 9 704 km²
Olmmošlohku 2 935 (2011)
Virggálaš giella sámegiella ja dárogiella
Rádjegielddat Áltá, Kárášjoga gielda, Ráisa, Návuotna, Eanodat, Anár
Politihkka
Sátnejođiheaddji

Klemet Erland Hætta  (SáB)

(2011)


Guovdageainnu suohkan (dárogillii: 'Kautokeino kommune', kveanagillii: 'Koutokeinon komuuni', suomagillii: 'Koutokeinon kunta') lea suohkan ja báiki Sis-Finnmárkkus Norggas. Suohkanmearka lea gollelávvu alit vuođus.

Guovdageainnus doibmet ee. Beaivváš Sámi Teáhter, Sámi allaskuvla ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla (dárogillii: 'Samisk videregående skole og reindriftsskole').

Veahkat

Guovdageainnu girku

Jagi 2011:s lei olmmošlohku Guovdageainnus 2935. Badjel 2000 olbmo ásset Guovdageainnu márkanbáikkis. Mázes gaskal Guovdageainnu ja Álttá ásset lagabui 400 olbmo. Leat 763 olbmo geat leat gaskkal 0-19 jagi boarrasat.

Sámivuohta

Dárogiel namma Kautokeino boahtá suomagiel namas Koutokeino ja dat fas sámegiel namas Guovdageaidnu. Sihke sámegiella ja dárogiella leaba dásseárvosaččat, geavahuvvoba sihke sápmelaččain ja almmolaš hálddahusas. Guovdageaidnu lea viidodaga ektui Norgga stuorámus suohkan. Rehkenasto kultuvrralaš guovddáš davvisámiguovllus, ja birrasiid 90 % álbmogis lea davvisámegiella eatnigiellan. Guovdageaidnu lei vuosttaš ja guhká áidna suohkan Norggas gos sámegiella lea dásseárvosaš dárogielain almmolaš hálddahusas. Gielda lea Norgga stuorámus sámi suohkan ja boazodoalu guovddáš.

Geográfiija

Guovdageainnu márkanbáiki

Guovdageainnu rádjesuohkanat leat Návuotna ja Áltá davvin, Kárášjohka nuortin, Ráisa oarjin ja Suoma bealde Eanodat lullin.

Márkanbáikki čađa manná Guovdageaineatnu.

Giđđalodden

Guovdageainnus lea giđđalodden leamaš árbevirolaš bivdu dáloniid gaskkas. Norgga lága bokte ii leat lohpi giđđat lottiid bivdit, muhto Guovdageainnus lea leamaš sierra lohpi (geahččalanortnet) mánggaid jagiid juo. Jagi 2011 lea plána mielde maŋimuš háve geahččalanortnetdoaibma ovdalgo galgá šaddat bistevaš lodden. Ollusat ohcet juohke jagi lobi ohcat, ja bivdu bistá moadde vahku. Dábálaččat olbmot loddejit eahkediid ja ijaid, go dalle lea álkimus bivdit. Lottit maid lea lohpi báhčit leat haŋŋá, vuoktafiehta, duoršu ja vuoktagoalsi.

Jienasteapmi ja válggat

Guovdageainnus besse 16- ja 17-jahkásaččat jienastit 2011 jienasteamis. Dát lei Norgga ráđđehusa vuohki geahččalit boktit nuoraid politihkkalaš engašemeantta. Geahččalanortnet galgá guorahallat leago ávki nuoraide addit vejolašvuođa jienastit ja dan bokte boktit sin beroštumi váikkuhit báikkalaš servodateallima ja vejolašvuođa váikkuhit báikkálaš áššiid. Guovdageaidnu lei mielde geahččalanortnegis mas 20 eará suohkana oassálaste.

Guovdageaidnu gullá 2009 Sámedikkeválggaid rájes Ávjovári válgabiirii. Dohko gullet maid Kárášjoga gielda ja Porsáŋggu gielda. Ovdal 2009 lei Guovdageaidnu sierra válgabiire.

Gilit ja eará báikkit

Fiila:Nieidagorsi.jpg
Nieidagorži

Liŋkkat