Dáruiduhttin

Dáruiduhttin lea dat mii lea dáhpáhuvvan go Norga háliidii dahkat sámiid norgalažžan. Norga háliidii gáržžidit ja muhtun muddui jávkadit sámiid kultuvrra ja eallinvuogi. Dáruiduhttima čađahii Norgga stáhta ja Norgga váldoservodat. Dat álggahuvvui álgogeahčen 1700-logu ja bisttii gitta dálá áigái. Gaskaoapmin ledje ovdamearkka dihte girkut ja skuvllat. Muhtumin ráddje dáruiduhttima doahpaga dušše dan dáruiduhttinpolitihkkii mii čađahuvvui máŋgga servodatsuorggis 1951 rájes gitta 1980-logui. Dattetge dáruiduhttin álggii juo 1700-logus. Áigumuš lei dalle čielgasit vuolgán oskkus. 1800-logus báidnašuvai politihkka eanet sosiáladarwinismii ja nationalismii. Norga vieristii sámi álbmoga ja kultuvrra ja anii dan primitiivan. Norga ovdánii dalle nationálastáhtan ja áiggui vuoluštit Sámi siviliserejuvvon váldokultuvrra sisa. 1800-logu loahpageahčen ja 1900-logu álgogeahčen oažžui dáruiduhttin maiddái olgoriikka- ja sihkkarvuođapolitihkalaš vuođustusa. Eiseválddit baladedje ahte Suopma áiggui váldit davveguovlluid alccesii. Dan áigodagas, jagiid 1890 ja 1940 gaskkas, bođii maiddái frenologiija atnui sámiid guovdu. Frenologiija lea teoriija mii viggá čatnat oktii oaiveskálžžu hámi ja silolaš iešvuođaid. Sámiide dat mearkkašii ahte sámiid hávddit roggojuvvojedje ja dákterikkit suoláduvvojedje. Maŋŋil 1945 dat ideologiija fámohuvai.

Maŋŋel nuppi máilmmisoađi stuorui Norgga buresbirgejeaddji stáhta. Dán áigodagas bođii dakkár čilgehus ahte dáruiduhttin lei sámiide ávkin nu ahte sii ovdánedje ja ožžo buoret dili.

1997 gonagas Harald V dovddastii ja šállošii ahte dáruiduhttin čađahuvvui. Son dagai Norgga eiseválddiid beales. Su sártnis Sámediggái son earret eará celkkii ahte:

"Norgga stáhta lea ráhkaduvvon guovtti álbmoga eatnamis - norgalaččaid ja sámiid. Sámi historjá lea čatnasan Norgga historjái. Odne mii fertet šállošit go Norga stáhta lea soardán sámi álbmoga ja garrasit dáruiduhttán sin".