Válbor

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dát lea geavatlaš artihkal.
Dát artihkal muitala feastta birra. Válbor lea maid sámi namma.
Válbordolla Ruoŧas.

Válbor lea feasta man ávvudit cuoŋománu 30. beaivvi (válborruohtta) ja miessemánu 1. beaivvi (válborbeaivi). Válbor ávvuduvvo Duiskkas, Estteeatnamis, Latvias ja Čeahkas, Davviriikkain fas erenoamážit Suomas ja Ruoŧas ja Norgga bealde dušše Romssa gávpogis. Árbevieruid mielde bidjat stuora dola válboris vai eai noaiddit ja eará vuoiŋŋat boađe. Muhtun báikkiin maid báhčet rakeahtaid.

Válbor iešguđet riikkain[rievdat | edit source]

Válbor Suomas[rievdat | edit source]

Sima lea suopmelaš válborjugus.

Suomas válbor gohčoduvvo «Vappu», ja suomaruoŧagillii «Vappen». Dat lea almmolaš friddjabeaivi ja áidna karnivála-lágan feasta riikkas. Nuorat ja boarrásat, erenoamážit studeanttat ávvudit válbora, ja atnet fiinna háhtaid dahje eará feastabiktasiid.

Erenoamážit nuorat álggahit ávvudeami juo válborruohta, ja bidjet Helssegis studeantaháhta Havis Amanda -bázzi oaivái.

Muhtun suopmelaččat ráhkadit juhkamuša sitrovnnas, farinsohkaris, čázis ja jearas. Dat juhkamuš gohčoduvvo «sima» ja das lea nu unnán alkohola ahte maiddái mánát sáhttet dan juhkat. De ráhkadit maiddái dakkár donitsaid main lea sohkar nalde («munkki») dahje ovttalágan láibbi mii gohčoduvvo suomagillii «tippaleipä».

Balloŋŋat ja serpentiinnat leat hui dábálaš válborhearvvat Suomas.