Inuhkat

Wikipedia
Hopp til navigering Hopp til søk
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Inuhkat ellet Davvi-Amerihká mearragáttiin Alaskas Labradori rádjái. Ásias sii ellet Beringanuori gáttiin ja Ruonáeatnamis oarje- ja nuortaguovlluin. Inuhkat eai leat Alaska áidna álgoálbmot, doppe ellet maid yupihkat, aleuhtat ja indiánat.

Álbmoga namma[rievdat | rediger kilde]

Inuhkaid gohčodit maid eskimo-namain. Sátni eskimo lea algonkinindiánat addán ja dat oaivvilda "njuoska bieggu borri". Inuhkat ieža gohčodit iežaset inuhkan mii oaivvilda "olbmuid". Olmmoš lea inuk ja olbmot leat inuit. Eskimogielaid nubbi suorggi hállit, yupihkat fas, geavahit eskimo-sáni.

Giella[rievdat | rediger kilde]

Go inuhkat leat duháhiid jagiid ássan viiddis guovlluin, de sin giella lea juohkášuvvan máŋgga eará suopmanin. Inuhkaid ja yupihkaid gielaid ráhkadit ovttas oktasaš giellajoavkku, eskimogielat. Inuhkkaid gielat hállojuvvo Davvi-Jiekŋameara gáttiin gitta Ruonáeatnamii, ja yupikgielat hállojuvvo Amerihká ja Ásia gáttiin ja Alaska oarjelulli osiin.

Inuhkaid giella čállojuvvo guovttelágan alfabehtain. Alaskas ja Ruonáeatnamis geavahuvvojit seammalágan alfabehtat. Ruonáeatnanlaš inuhkka ii ádde maid kanadalaš inuhkka čállá iige nu bures maid son hálla. Goittotge sierra suopmanguovlluid olbmot sáhttet vehá áddet nuppiideaset. Ja dan geažil lea vejolaš dadjat, ahte inuhkat leat oktii buohkat hállan seamma giela, veahá dego skandináviagielat. Gielain leat goitge earálágan čállinvuogit ja oassin maid sátnevuorkat. Alaskas giella lea inupiat, Ruonáeatnamis kalaallisut ja Kanádas inuktitut,