Geatki

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliide.

Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin.

Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe».[1]

Geatki, Kristiansand Zoo

Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciiko ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat.

Anatomiija[rievdat | edit source]

Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi.

Láhtten[rievdat | edit source]

Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan.

Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dippe gos Skandinávias gávnojit bohccot ja Canadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis.

Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán.

Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtádusa máksima birra.

Geatki Norggas[rievdat | edit source]

Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rajes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttos 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan.

Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3].

Geatkebivdu ja geatkeváhágat[rievdat | edit source]

Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5]

Girjjálašvuohta[rievdat | edit source]

  1. http://www.etymonline.com/index.php?search=wolverine&searchmode=none
  2. dirnat.no: Badjelaš 300 geatkki Norggas, 14.10.09
  3. Direktoratet for naturforvaltning - Miljøstatus i Norge
  4. Brainerd & al. (2008): Geatkebivdu Norggas. Norges jeger- og fiskerforbund og NINA. [1]
  5. Direktoratet for Naturforvaltning - «Færre rovviltskader på sau»

Liŋkkat[rievdat | edit source]

Wikimedia Commonsis lea eanet materiála, mii laktása suorgái: Geatki
Wikispecies-logo.svg Wikispecies: Gulo gulo – detaljert artsinformasjon