Njuikes sisdollui

Einar Gerhardsen

Dát artihkal gullá davvisámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliidda.
Wikipedia'as/is
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gáibida gielladikšuma
Dán artihkkala giela ferte divvut. Sáhtát veahkehit Wikipedia ja divvut giela.
Velferdsstáhta!?
Einar Gerhardsen
Einar Gerhardsen
Einar Gerhardsen
Riegádanmiessemánu 10. beaivvi 1897:s(1897-05-10)[1][2][…]
Jápmánčakčamánu 19. beaivvi 1987:s(1987-09-19)[2][3][…] (90)
HávdiVestre gravlund
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátpolitihkkár
Gielladárogiella
BálkkašumitÅrets Peer Gynt (nb) Jorgal ja Medaljen for borgerdåd (nb) Jorgal
Bearaš
GuoibmiWerna Gerhardsen
MánátTruls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen
Einar Gerhardsen
Wikimedia Commonsas

Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai Norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stáhtaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjái, 1955 rájes 1963 rádjái ja 1963 rájes 1965 rádjái. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo váldoolmmožin huksemis Norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá.

Ovddasteamit 1897–1940

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Wernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái son leai guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 son válljejuvvui Bargiidbellodaga bellodatčállin, muhto jagis 1926 son válljejuvvui fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin.

Soahtejagit 1940–1945

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de son jođihii muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege son nammaduvvui Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve son šattai sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrašuvdnaleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjái. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá.

Ráfi ja čoagganeapmi 1945

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin Norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas Norgga ođđasit huksemis.