Njuikes sisdollui

Akkusatiiva

Wikipedia'as/is
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Akkusatiiva lea nominatiiva-akkusatiiva-gielaid nomeniid kásus. Dáin gielain akkusatiiva almmuha, ahte sátni lea transitiivavearbba objeaktan.

Davvisámegiela akkusatiiva[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Davvisámegielas akkusatiiva lea seamma hápmi go genetiivvas. Jos definere kásusa morfologalaš davvisámegielas ii leat go guokte grammatihkalaš kásusa: nominatiiva ja genitiiva, nie ahte davvisámegiela objeakta lea genitiivvas. Substantiivvat sojahuvvojit dušše ovttaid- ja máŋggaidloguin, muhto persovdnapronomenat sojahuvvojit maiddái guvttiidlogus. Máŋggaidlogu geažus lea -i- ja akkusatiivva geažus, -d dahjege ovttas máŋggaidlogu akkusatiivva geažus lea -id[1]:

Substantiivvat[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

ovttaidlohku máŋggaidlohku
Bárrastávvalsubstantiiva máná mánáid
Bárahisstávvalsubstantiiva beatnaga beatnagiid
Kontrakšuvdnasubstantiiva bohcco bohccuid

Persovdnapronomenat[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Persovdna ja lohku Nominatiiva Akkusatiiva
1. ovttaidlohku mun mu
2. ovttaidlohku don du
3. ovttaidlohku son su
1. guvttiidlohku moai munno
2. guvttiidlohku doai dudno
3. guvttiidlohku soai sudno
1. máŋggaidlohku mii min
2. máŋggaidlohku dii din
3. máŋggaidlohku sii sin

Dárogiela akkusatiiva[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Dárogielas akkusatiiva gávdno dušše pronomena sojaheamis. Pronomen lea akkusatiivvas go vearbba preposišuvnna objeaktan

  • Eg ser deg "Mun oainnán du"
  • Eg kjem til deg "Mun boađán du lusa"

Substantiivvain ja numerálain lea čađat seammá hápmi, vaikko livččii makkár funkšuvdna cealkkagis.

Geahča maid[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Gáldut[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

  1. Substantiivvat: Kásus : Akkusatiiva 02.07.2012 17:59:03: Romssa universitehta: Giellatekno. Čujuhuvvon 24.05.2013.