Sigbjørn Skåden

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliide.

Sigbjørn Skåden (riegádan ođđajagimánu 4. beaivvi 1976:s Romssas) lea sámi girječálli ja guovddáš olmmoš davvinorgga kulturbirrasis. Go son lei njeallje jahkásaš fárrii su bearaš su eatni (Asbjørg Skåden) ruovttubáikái – unna gilážii Lánttedievás Skánihis. Odne son orru Førdes.

Son lei mielde ásaheame nuoraidsearvvi Stuornjárgga Sámenuorak, mii 1999:s álggahii Márkomeanu – sámi kultuvra- ja musihkkafestivála mii dollojuvvo gaskkal Skániid Romssas ja Evenášši Nordlánddas ja mii ovddida sámi kultuvrra.

Skåden lea lohkan girjjálašvuođa ja sus lea váldofága girjjálašvuođadieđus Romssa Universitehtas. Sus lea maid mastergráda Británnia girjjálašvuođas Yorka Universitehtas (University of York). 2003:s lei Sigbjørn Skåden redaktevra sámi nuoraidantologiijas “Riimiin rámiin” man ulbmil lei ovddidit nuorra, duordnasámi jienaid ja sin movttiidahttit čállit. 2004:s son debuterii girječállin epihkalaš muitalangirjjálašvuođadivttain Skuovvadeddjiid gonagas mii almmuhuvvui unna márkosámi lágádusas Skániid girjie Evenášis. Dáhpáhus lea vižžon ovtta sámi gilážis Ofuohta-guovllus soahtegaskaáiggis. Dikta lea baserejuvvon dan agalaš juvddalaš-myhtas. Myhta gávdno máŋgga hámis ja girji sárgu sámi paralleallaid. Jusup, girjji váldoolmmoš, lea nuorra, sámi dievdu gollán sieluin, agálaš mátkkošteamis iežas olbmuid gurpmiin olggiid nalde. 2005:s lei son Jagáš nuorra artistta Riddu Riđus gos son ovdanbuvttii ovtta dramatiserejuvvon bihtá dán divtta vuođul. 2007:s lei son prologagirječálli ”Festspillene i Nord-Norge” ovddas. 2007:s almmuhuvvui dárogillii girji, Skuovvadeddjiid gonagas, maid son ieš ođđasit hutkkai. Seamma jagi nominerejuvvui Skuovvadeaddjiid gonagas Davviguovllu ráđi girječállinbálkkašupmái (Nordisk råds litteraturpris). Skábmamánu 2009:s almmuhii Skaniid girjie su nuppi lyrihka-barggu Prekariáhta lávlla. Dás mii čuovvut sámi bára Debbie ja Ian’a. Girji lea juhkkon golmma oassái: okta oassi sudnuide goabbáige, ja goalmmát oassi sudnuide fárrolagaid.