Sámi leavga

File:Sámi leavga.png

Dálá Sámi leavga

Persena Sámi leavga

Sámi leavga lea okta sámiid čearddalaš dovddaldagain. Dat dohkkehuvvui Åres Ruoŧas sámiid 13. konfereanssas jagis 1986. Leavgga lea hábmen Astrid Båhl. Leavgga riekkis govvida beavvi ja mánu. Alit oassi govvida mánu ja rukses oassi beaivvi.

Leavgga historjá

Vuosttas leavgaevttohusa sámi leavggas hábmii dáiddár Synnøve Persen jagis 1977. Leavga geavahuvvui vuosttas geardde Álttás elfápmokusema vuostálastimiin.

Sámiráđđi almmuhii sámi leavgga hábmengilvvu, man vuittii dáiddar Astrid Båhl. Leavga dohkkehuvvui Davviriikkalaš sámekonfereanssas borgemánu 15. beaivve 1986, gos dohkkehuvvui maid Sámi soga lávlla sámiid álbmotlávllan.

Sámi levgenbeaivvit

Sámi leavga Háhpáránddi IKEA ovdan geasset 2010

• Guovvamánu 6.: Sámi álbmotbeaivi
• Njukčamánu 2.: Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi (1996).
• Njukčamánu 22. ja 28. beivviid gaskasaš sotnabeaivi: Márjjabeaivi
• Geassemánu 20. ja geassemánu 26. beivviid gaskasaš lávvardat: Mihcamárbeaivi
• Borgemánu 9.: Ovttastuvvan Našuvnnaid álbmogiidgaskasaš álgoálbmot beaivi
• Borgemánu 15.: Sámi leavgga dohkkehanbeaivi
• Borgemánu 18.: Sámiráđi vuođđudanbeaivi (1956).
• Borgemánu 26.: Ruoŧa Sámedikki vuođđudanbeaivi (1993).
• Golggotmánu 9.: Norgga Sámedikki vuođđudanbeaivi (1989).
• Skábmamánu 9.: Suoma Sámi Parlameantta vuođđudanbeaivi (1973).
• Skábmamánu 15.: Isak Saba riegádanbeaivi

Liŋkkat

Sámi álbmotbeaivi