Sámi soga lávlla

Wikipedia'as/is
Sámi soga lávlla.
Sámi soga lávlla.

Sámi soga lávlla lea sámeálbmoga lávlla[1]. Isak Saba čálii sániid Sagai Muittalægje-bláđii, nr. 7. 1906 diktan. Davviriikkalaš sámekonfereansa Åres mearridii 1986:s lávlaga sámiid álbmotlávllan[1]. Arne Sørli lea čállán lávlaga šuoŋa ja 15. Davviriikkalaš sámekonfereanssas Helssegis jagis 1992 šuokŋa dohkkehuvvui[1].

Sámi soga lávlla.

Lávlla lea maid jorgaluvvon eará sámegielaide. Nuortalašgillii dan namma lea Sääʹmsooǥǥ laull, anárašgillii Säämi suuvâ laavlâ, julevsámegillii Sámemátto lávlla ja lullisámegillii Saemie eatnemen vuelie.

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggai Sámieanan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
čohkat čilggin, čorut čearuin
allanaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.
Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit.
Sámisohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkálažžii mánuheabit,
giđđudeaddji guovssahasat, -
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđiid miel.
Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin.
Gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámieanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet olbmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.
Sámieatnan sohkagoddi –
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkes vearrevearroválddiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
sámi siivo soga sis.
Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!

Gáldut[rievdat | rievdat gáldu]

  1. a á b Čearddalaš dovddaldagat: Sámiráđđi. Čujuhuvvon 06.04.2018.