Sápmelaččat Aláskkas

Wikipedia
Hopp til navigering Hopp til søk

1898 vulge badjelaš čuođi sápmelačča dámppa mielde Aláskai[1]. Dat bukte bohccuid dohko ja galge oahpahit báikki olbmuide boazodollui. Aláskalaččaid birgenláhki lei ovdal eanas bivdu. Sii bivde njuorjju, fállá ja moršša. 1894 háliidišgođii USA: ráđđehus sámiid dohko vai boazodoallu šattai oassin Aláskka eallinlágis. Bargošiehtadusa mielde galge sámit orrut golbma jagi Aláskkas[2]. Sii ožžo bálkká, orrunsaji, biepmu ja eará nai dárbbašlaš bálvalusaid.

Eanas oassi máhcce gal ruovttoluotta Sápmái, muhto soapmásat báhce dohko ja ožžo mánáid. Sii barge bohccuiguin ja muhtimat álge maiddái golleroggin[3]. Daid maŋisboahttit ellet ain Aláskkas ja eará sajiin Amerihkás, muhto sámegiella ja sámekultuvra doppe lea oalát nohkan. Sámi gielladutki Pekka Sammallahti vulggii 1980-logus Aláskai ja sáhkkehalai daid maŋimus olbmuid main sámegiella lei eatnigiellan. Son báddii ja dokumenterii dan sámegiela mii doppe hubmojuvvui[4].

Čáppagirjjálašvuođas[rievdat | rediger kilde]

ag Ove Johansen čállin girjeráidu Sjamanens rike (Sáivomáilbmi) muitala Ánde Rávná ja daid eará sámiid birra mat mátkkoštedje Aláskai. Girjjit leat čállojuvvon dárogillii ja guokte dain lea Rauna Magga Lukkari jorgalan sámegillii.

Gáldut[rievdat | rediger kilde]

  1. Jernsletten, Johan, Snorra lohkangirji, Universitetsforlaget 1984
  2. NRK Sápmi, Ámerihkkáreivvet eaŋgalasgillii 2014-02-27https://www.nrk.no/sapmi/amerihkkareivvet-ea_galasgillii-1.11573404
  3. ČálliidLágádus, Gudnejahttet Alaskasápmelaččaidhttp://www.calliidlagadus.org/web/index.php?odas=104&giella1=sam
  4. Pekka Sammallahti: Alaska Saami texts and commentary https://www.uaf.edu/danl/project-updates/pekka-sammallahti/