Sámi riikačoahkkin 1917
Sámi riikačoahkkin 1917 lei vuosttaš sámi riikačoahkkin. Čoahkkin dollojuvvui Tråante metodistagirkus guovvamánu 6. beaivvi ja 9. beaivvi gaskkas. Dán čoahkkima muitun ávvuduvvo 1993 rájes sámi álbmotbeaivi guovvamánu 6. beaivvi. Čoahkkimii ledje boahtán 150 olbmo. Eanas oasseváldit ledje sámit geat bohte Trøndelágas ja Nordlándda ja Hedmárka fylkkas.
Elsa Laula Renberg lei dat gii oaččui čoahkkima áigái. Son gulai Pruvresen saemiej nyjsenæjjajsiebriei. Renberg lei maiddái čoahkkima ságadoalli ja doalai rahpansártni. Eará dehálaš oasseváldi lei Daniel Mortenson gii sártnistis fallehii Felleslappeloven mii ásahuvvui 1883 ja stivrii boazodoalu earenoamážit Tromssa fylkkas Norgga bealde ja lahkalas eatnamiin Ruoŧa bealde. Sárdni ráhkadii ealas ságastallama. Čoahkkin álggahii iežas boazodoallokommitea, man cealkámuš galggai váikkuhit dan ođđa 1919 jagi láhkáevttohussii boazodoalu hárrái Norgga bealde. Čoahkkima nubbi váldogáibádus lei ahte sámi skuvla ásahuvvui ja ahte sámi mánát ožžo oahpahusa sámegillii ja sámegiela birra.
2017 ávvuduvvui čoahkkima čuođi jagi ávvudeami Tråantes. Dohko bohte earret eará Sámiráđđi ja Ruoŧa, Norgga ja Suoma sámedikkit.
Duogáš
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Daid jagiid ovdal čoahkkima ledje Norgga ja Ruoŧa beale sámit dovdan ahte sin kultuvra ja ealáhus lei áitojuvvon. Dan dihte jagiin 1904-1910 čuožžiledje sihke sámi organisašuvnnat ja áigečállagat.
Dáruiduhttin
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Felleslappeloven 1883 lei eiseválddiid vuosttaš stuoritlágan viggamuš stivregoahtit sámiid boazodoalu. Láhka lei fámus sihke Norgga ja Ruoŧa bealde ja dan dihte lágas lea namma "felles-" (=oktasaš). Láhka ráhkadii orohagaid ortnega ja álggahii dan prinsihppa ahte buot oasseeaiggádat muhtun orohagas galge buhttet daid vahágiid maid boazu dagai eanandollui. 1894 mearriduvvui gokko orohagaid rájit manne. Tillegslappeloven bođii 1897 ja dat mearridii ahte eananeaiggádat ožžo gieldit boazodoalu orohagaid olggobealde. Dainna lágiin vieruiduvvan vuoigatvuođai eai adnon maninge. Lágat boazodoalu hárrái goittotge muddejuvvojit čađat ja olu kommišuvnnat barge daid gažaldagaiguin dassážii go nubbi boazodoalloláhka bođii 1933.
Ruoŧa bealde lei odlingsgränsen mii ráhkaduvvui 1867 addán johttisámiid geavahanvuoigatvuođa dain eatnamiin mat ledje allelis go eanandoalu eatnamat. Ođđaássit goittotge dađistaga geavahišgohte daid eatnamiid nu ahte boazosámit eai beassan daid oahpes guohtuneatnamiidda. Sámiid ovddastvástádus buhttet vahágiid lei ain fámus.
Earenoamážit lullisámiin ledje stuora váttisvuođat eatnamiid ja guohtunvuoigatvuođaid hárrái. Davvisámiid guovlluin omd. Tromssas ja Finnmárkkus lei dáruiduhttin stuorimus váttisvuohta. Dakkár guovlluin gos sámit ja norgalaččat gávnnadedje dego mearraguovlluin ja vuonain lei dáruiduhttin earenoamáš garas. Skuvladirektevra ii háliidan ahte sámi oahpaheaddjit galge oahpahit sámi guovlluin danin go dat sáhte "billistit" ohppiid iežaset sámegielmáhtuin - daid bidje bargat dáčča guovlluin.
Nåavmesjenjaelmie lahka lei Haviken skole for flyttsamer álggahuvvon 1910. Dat lei internáhttaskuvla lullisámiid mánáid várás. Dat skuvla lei máŋgga ládje dáruiduhttinskuvla muhto maiddái gávnnadanbáiki. Finnemišuvdna álggahuvvui 1888 ja dat lei álggu rájes mearridan atnit sámegiela. Maŋŋel riikačoahkkimiid 1912 ja 1913 dat njuolggadusat sihkkojuvvojedje dan dihte go "organisašuvdna ii galggga mange ládje šaddat vuostálagaid dainna maid stáhta bargá girkus ja skuvllas". Dát adnojuvvui doarjjan dáruiduhttimii.
Ruoŧas ledje eiseválddiid ráhkadan skuvlaođastusa 1913 mii bijai sámi mánáid guovtti jovkui. Nuppi joavkkus ledje johttisámiid mánát ja nuppi joavkkus ledje fástaorru sámiid mánát. Johttisámiid mánát vázze nomadskuvlla ja nuppit fas dábálaš skuvlla. Mánát geat vázze dábálaš skuvlla vissásit masse iežaset sámi identitehta. Dát politihkka gohčoduvvui "lapp-ska-vara-lapp". Dainna lágiin doaba "albma sámit" gáržžui nu ahte olu sámit eai šat adnojuvvon sápmin šat.
Karlstad šiehtadallamiid áigge lei sáhka dan boazodoalu mii rasttilda Norgga ja Ruoŧa gaskasaš rádji. Dat adnojuvvui váigadin. Dolin boazodoallit eai beroštan riikarájis ja atne bohccuid dálvet Ruoŧa bealde ja geaset Norgga bealde. Lappekodisilla lei riikkaidgaskasaš šiehtadus mii ásahuvvui 1751 ja dat nanosmahtii dan vieru. Dađistaga Norga álggii váivvášit daid vuoigatvuođaid go eanas ledje Ruoŧa riikkavuložat. Šiehtadaladettiin Karlstadas 1905 čuoččuhuvvui ahte leat sullii 80 000-100 000 bohcco mat rasttildit ráji Tromsas ja Nordlánddas. Go buohtastahttá Norgga beale boazodoaluin de ledje dušše 7000 bohcco mat dálvet ledje Ruoŧas. Maŋŋel šiehtadallamiid mearriduvvui ahte guohtunvuoigatvuohta dohkkehuvvo muhto gáržžiduvvui nu ahte fertejit johtit maŋŋel geassemánu 15. beaivvi, namalassii guhtta vahku maŋŋil go ovdal lei mearriduvvon.
Organiseren
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Ruoŧas álggáhuvvui Lapparnas Centralförbund borgemánu 5. beaivvi 1904. Dát lei máilmmi vuosttaš sámi searvi. Seammás bođii Elsa Laula čálus "Inför lif eller död" ja Torkal Tomasson addigođii olggos Lapparnas egen tidning. Šadde vihtta nummira jagiid 1904 ja 1905 ovdal go heaittihuvvui. Čakčat 1904 álggáhuvvui maiddái Fatmomakke sámisearvi ja searvvit Dearnas, Klïeres ja Suorssás.
Norgga bealde veahkehii Daniel Mortenson álggahit Søndre Trondhjems Amts lappeforening ja Nordre Trondhjems Amts lappeforening. 1910 álggahii aviissa Waren Sardne. Dat čállojuvvui dárogillii ja muhtun smávvaođđasat ledje sámegillii. Mortenson, John Eliassen Boere ja Martin Jonassen vulge fárrolaga 1908 Osloi ságastallat sámiid ášiid birra gonagasain, stáhtaministtariin ja eanadoalloministtariin. Dát čoahkkimat dollojuvvojedje golggotmánu 26. beaivvi 1908.
Elsa Laula ja Thomas Renberg náitaleigga 1908. Dalle soai fárriiga Brovrese orohahkii mii lei Vaapste gielddas Nordlánddas. Soai veahkeheigga álggahit Brurskanken samiske lag 1907 ja Pruvresen saemiej nyjsenæjjajsiebrie 1910.
Davvisámiid guovlluin lei Anders Larsena aviisa Saǥai Muittalægje leamaš dehálaš ásahus. Dat almmustuvai 1904 rájes 1911. Earret eará lei sámi stuorradiggeáirras Isak Saba dorjon dan aviissa olggosaddima. Davvisámiid searveálgguin 1910 ja 1911 eai šaddan mihkkege.
Trøndelaga ja Helgelándda sámit ledje čoahkkanan Nåavmesjenjaelmies njukčamánu 15. beaivvi 1910 ja guovvamánu 22. beaivvi 1915. Čoahkkimis 1910 geahččaledje álggahit searvvi Det lappiske forbund man vuođđun ledje dat njeallje sámisearvvit Trøndelagas ja Helgelánddas. Dan stuorasearvvis eai leat báhcán nu olu dieđut.
Ráhkkaneame čoahkkimii
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Elsa Laula čálii miessemánu 5. beaivvi 1916 reivve boazodoallobearráigeahččái Kristian Nissenii. Reivves son čilgii ahte lei guhká geahččalan oažžut áigái stuorit čoahkkima. Reive čállojuvvui hurtigruvtta jođidettiin. Nissena reivves boahtá ovdan ahte eanas lei juo gárvvis ja ahte Elsa Laula lei oktii ráđiid máŋggain dehálaš sápmelaččain mearridan lágidit oktasaš sámičoahkkima Tråantes dan boahtte dálvvi.
Skábmamánus 1916 lei Elsa Laula Tråantes. Son lei mielde jearahallamis Dagsposten aviissas. Vuohon čálii reivve Nissenii.
Dalle lei eanas prográmma válbmanan muhto ii lean mearriduvvon guđemuš beivviid čoahkkin dollojuvvui. Nissena reivves Elsa Laula čállá ahte Pruvresen saemiej nyjsenæjjajsiebrie lea čoahkkima lágideaddji. Lei bargojoavku mas ledje njeallje lahttu. Elsa Laula lei jođiheaddji ja Ellen Lie čálli. Dagsposten aviisa čálii prográmma birra juovlamánu 17. beaivvi muhto ii dallege lean čoahkkinbeaivvit mearriduvvon. Muitaluvvui ahte čoahkkin dollojuvvui birrasiid guovvamánu 15. beaivvi ja bistá golbma beaivvi.
Čoahkkin lágiduvvui Tråantes geavatlaš sivaid geažil: mátkkošteapmi, orrun, čoahkkinlanjat ja lagasvuohta máŋgga aviisadoaimmahusaide. Deháleamos sivva lei vissásit oktasašbargu áŋgiris aviisaolmbuin Ellen Liein. Jearahallamis lea Laula lohkan ahte čoahkkima áigumuš lei boktalit sámiid vai sii álget váldit vára iežaset berošumiid ja vai norgalaččat atnigohtet min álbmogin. Dan son jáhkii buoremusat ollašuvat stuora gávpogis.
Ođđajagimánu álggus 1917 bođii diehtit ahte Eanandoallodepartemeanta attii 1000 ruvnnu máksit oasseváldiid mátkegoluid. Boazodoallobearráigeahčči veahá imaštii dan ruhtadeami danin go balai ahte stáhtadoarjja sáhtii váikkuhit čoahkkima politihkalaš sorjjasmeahttunvuhtii. Tråante gielda attii 500 ruvnnu gieldda vuostáiváldimii oasseváldiid várás.
Metodistagirku válljejuvvvui čoahkkinbáikin ja lei belohahkii lunddolaš ja belohahkii soaittáhat. Sámit ledje hárjánan čoahkkanit risttalaš čoakkalmasviesuin. Geavatlaš sivat dego lagasvuohta, sturrodat ja láigomáksu soitet maiddái váikkuhan. Čoahkkima ruhtadoalli lei Anna Löfwander Jarwson ja sus lei čatnasupmi Metodistagirkui. Báikki giehtaduodjesearvvi riepmosáles adnojuvvui maiddái čoahkkima áigge.
Čoahkkin galggai bistit golbma beaivvi ja loahpas galggai leat feasta dan riepmosáles duorastat eahkes guovvamánu 8. beaivvi. Muhto čoahkkin guhkiduvvvui ovtta beaivvi ja ságastallamat joatkašuvve maiddái bearjadat guovvamánu 9. beaivvi.
Oasseváldit
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]150 olbmo ledje boahtán čoahkkimii muhto ollislaš listu ii gávdno.
Eanas oasseváldit bohte lullisámiid guovlluin Nordlánddas, Trøndelagas ja Hedmárkkas. Dagsposten aviisa namuha maiddái ahte ovddasteaddjit ledje Finnmárku, Tromssa, Helgelándda, Kråangke, Snåase, Mearohke ja Plaassja orohagain. Sullii guoktelogi olbmo ledje Ruoŧa bealde. Finnmárkus bohte guokte oasseváldi, soai leigga Johan Roska Unjárggas ja Klemet Somby Kárášjogas. Tromssas okta oasseváldi, Henrik Persen Heikka. Guhkes mátkkošteapmi sáhttá čilget manin ledje nu unnán davvisámit, muhto sáhttá maiddái leat nu ahte Finnmárkku sámiid váttisvuođaid ja dáistaleamit ledje earáláganat go lullisámiid váttisvuođat. Finnmárkkus lei dáruiduhttima gažaldagat guovddážis. Čoahkkima váldoášši lei boazodoallu.
Boazodoallobearráigeahčči Nissen čálii ahte su árvvoštallamis Eanandoallodepartementii ahte ledje sullii 140 dahje 150 oasseváldi. 90 dahje 100 Norgga beale johttisámit dahje fástaorru sámit geat beroštedje boazodoalus. Maiddái 20 Ruoŧa beale sámit ja earát ledje norgalaččat ja ruoŧalaččat geain lei beroštupmi. Nissen čálii ahte dušše Norgga beale sámiid serve čoahkkima mearrádusaide ja jienastemiide. Muhtumat leat lohkan ahte Nissen ieš searvvai ságastallamiidda.
40 nissonolbmo ledje boahtán čoahkkimii.
Nissen fuolahii ahte buot riikka lappefogdat bovdejuvvojedje čoahkkimii. Ledje maiddái eará eiseválddiid olbmot doppe.
Čoahkkima lágideaddjit ledje Elsa Laula Renberg, Ellen Olsen Toven ja Anna Renfjell. Buohkat Pruvresen saemiej nyjsenæjjajsiebries. Čoahkkima čálli lei Ellen Lie. Ruhtadoalli lei Anna Löfwander Jarwson.
Čoahkkima ovdaságat ja ságastallamat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Čoahkkinplánas ledje njeallje váldoášši: boazodoallu, láhkaásaheapmi, skuvla ja organisašuvdnabargu. Lei maiddái ovdasáhka tuberkulosa birga, boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissena ovdasáhka "Norggá sámiid ja bohhccuid birra" ja historjjálaš ovdasáhka Plassje sámiid birra.
Prográmma mielde lei maiddái gieldda vuostáiváldin, mállásat giehtaduodjesearvvi sáles, teáhteris fitnan ja čájáhus Duopmogirkus.
Čoahkkin čađahuvvui dárogillii eanas dan dihte go ledje dárogiel guossit ja maiddái go lea stuora erohus davvisámegielas ja lullisámegielas. Unjárgalaš Johan Roska váivvášii go ii beasan hupmat eatnigillii čoahkkimis.
Boazodoallu
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Mortenson doalai ovdasága boazodoalu birra. Lei sáhka sihke boazodoalu birra ovtta riikkas ja rikkaidgaskasaš dilit. Sisriikkalaš áššit ledje vuosttažettiin go guohtuneatnamat gáržut eanandoalu dihte. Lei maiddái sáhka vahágiid buhttemiid ja sámiid ja boanddaid eahpeluohttámuša birra. Mortenson ákkastalai ahte boazodoalus deattuhuvvošii biergobuvttadeapmi ja ahte ealut sturro. Elsa Laula Renberg ii lean ovtta oaivilis. Son logai ahte vuođđoeaktu lea rationála boazodoallu mii juogu vuolgá mielkebohčimis dahje biergobuvttadeamis. "Buvttádehkoset bierggu dat sámit, geat háliidit, muhto divtte min geain leat čuođe náre bohccot eallit dego dološ sámit elle." Mortenson maiddái muitaluvvui alimus rievtti duomu birra guohtunvuoigatvuođa ja buhtadusaid hárrái Plassje orohagas mii lei mannan sámiid vuostá.
Go lei sáhka Felleslappeloven birrra de Marie Finnskog Plassjes eret doalai guhkeslágan ovdasága. Son logai ahte vuoigatvuohta oamastit eatnama gulai sámiide geat ledje riikka vuosttaš álbmot.
Čoahkkin mearridii resolušuvnna mas lea bivdda ahte vieruiduvvan vuoigatvuohta guohtumii bisuhuvvošii, ja ahte stáhta ferte oastit ođđa guohtuneatnamiid mat buhttejit daid eatnamiid gosa ii beasa šat huksemiid geažil. Lei maiddái gáibádus ahte njuolggadusat guohtunvahágiid hárrái rievdaduvvošedje. Lei maiddái sávaldat ahte njuolggadusat geažotbeljiid vuovdima hárrái rievdaduvvošedje, nu ahte dat sisaboahtu boađášii sámiide oktasaš ávkin.
Advokáhta Ole Tobias Olsen Jr. gii lei Musseres eret searvvai ságastallamiidda boazodoallolága birra. Olsenis ja Elsa Laulas lei leamaš oktasašbargu ovdal. Olsen válljejuvvui juridihkalaš ráđđeaddin dan kommiteas mii barggai viidáseappot boazodoalu gažaldagain. Kommitea eará lahtut ledje Thomas Renberg, Nilskappfjeld, Nils Andersen Nursfjeld ja Per Larsen Jomafjeld ja Johan Barrok ja Mortenson. Sii gávnnadedje fas Musseres moadde vahku maŋŋel čoahkkima ja ráhkádedje iežaset evttohusa ođđa boazodoalloláhkii.