Sámegiela idiomat

A

assegoavdái šaddat^[1] - soaigit

Á

áhčeš guovttos - áhčči ja bárdni/nieida.
áigu čuohtejagi eallit^[2]. - Go lea hupmame soapmása birra ja dat olmmoš boahtá dahje riŋge telefovnnas, dalle sáhttá lohkat: Don áiggut čuohtejagi eallit!
áimmu ovddas^[1] - olgun

B

bastil dego ávju - Niibbi ávju sáhttá leat bastil ja olbmo jierbmi ge.
báhčit go lea báhčádagas^[2] - Dahkat dahje dadjat juoidá ovdal go boddu lea vássán ja vejolašvuohta jávkán.
báhčit millii - Jurdda báhčá millii go olmmoš fuopmá juoidá.
bálkestit baikaduŋgai - Hilgut.
beaivvit leat lohkkojuvvon - Dát gean beaivvit leat lohkkojuvvon ii dáidde eallit nu guhká šat.
bealkkehit soapmása assibeliid^[3] - Bealkkehit garrasit.
beatnaga gulgii geahččat.^[2] - Ii galgga árvvoštallat olbmu olgguldas hámi dáfus.
bidjat áruid soapmásii - eastadit soapmása áigumušaid.^[4]
bidjat iežas gáranasaid searvái^[2] - Viggat vašálaččaid lusa.
bidjat spellui - Riskeret juoidá.
bierggohis beavdái mannat^[2] - Dalle lea dahkamin juoidá ávkkehis áigumušaiguin.
boahtit guossái - fitnat soapmása luhtte.
boahtit boddii - ipmirdit/fihttet.
boaris dego eana^[2] - Hui boaris.
boasttu julggiin lihkkat - Eattas. Dat gii lea lihkkan boasttu julggiin álkit eattiha/hárdašuvvá duššiid dihte.
botket bátti soapmásiin - botket oktavuođa soapmásiin.
bunci ravggai. - Dolkkai das.
buvru/suohkada vuoššai, muhto málli šattai^[2] - Ii šaddan nugo lei vuordán.

Č

čalmmid rahpat soapmásis - Čilget juoidá soapmásii maid dat olmmoš ii diehtán (vaikko galggašii diehtit).
časkit čalmmi - rávkalit čalmmiin.
čájehit uvssa^[4] - Geažidit dahje dadjat njuolgga ahte soames berrešii vuolgit.
čázi váldit oaivvi badjel^[2] - Dahkat juoidá maid ii máhte.
čuollat soapmása beale - doarjut soapmása ja bargat dan ovddas.

D

dadjat maŋimus sáni^[4] - dahkat mearrádusa dahje dadjat maŋemus oaivila (ovdamearkka dihte digaštallamis).
dahkat buoskkas bajána - Stuoridit ášši bearehaga ja addit dasa eanet fuomášumi go dárbbaslaš lea^[4].
dahkat jogaid jávrin.^[2] - Seammá mearkkašupmi go dahkat buoskkas bajána.
das ii leat gávdni/gudda/stánda ii masa ge^[4] - Ii anit masage, ii dohkke maninge.
dat lea áimmus dohppejuvvon - Ii leat vuođđu dasa gii soames lohká.
das lea garra čuopma - Dat gierdá olu.
dás lea juoga mii háisu - Dalle lea eahpideame ahte juoga lea boastut.
das lea heastta muitu^[2] - Das lea buorre muitu. Eanas gielat lávejit veardidit elefántta muittuin, muhto dás sámegiella spiehkkasa ja atná heastta ovdagovvan.
dat ii leat mu dieđus - dan birra in dieđe maidige^[4].
dat lea oidnojuvvon - Vuorbi lei mearridan dan juo álggu rájes
dat lea soapmásii dego rukses bivttas^[4] - Dat boahtá moaráskit dan dihte. Ovdamearkka dihte osku ja religiovdna sáhttá leat rukses bivttas ateistaide.
dát áibmu - Min máilbmi, dan sadjái go ovdamearkka dihte gufihtariid máilbmi.
de viššá! - Dadjá go lea duhtavaš.
dego bahtii báhččojuvvon guovža^[3] - Lohkki oažžu ieš govahallat movt dalle lea láhtteme.
dego báktegájan^[2] - Olmmoš geardduha maid nuppit leat dadjan.
dego beaivelotti soajá guoskkahus - Oalle poehtalaš dajaldat omd. njávkama birra.
dego čuru honnetburkkes - Dalle gal olmmoš dáidá návddašit.
dego gotkkabeasis^[2] - Olu olmmoš.
dimaid-dámaid - Duođalaš muođuin.
doallat deaivása. - Leat riekta.
doallat gaccaidis eret - Ii galgga eisege guoskkahit juogaman.
dohko manná. - Vástádus dalle go soames jearrrá mo manná. Nie ja ná.
dolaid alde leat - Leat diliheapme.
duon boahtimii - jámma.

E

eaba beasa goabbil muora^[2] - Ustibaččat geat eaba birge nubbii nuppi haga.
eai leat buot sávzzat ruovttus^[4] - Olmmoš lea gáigá, lea hoavrideame.
eallit dálkki mielde^[2] - Olmmoš gii eallá dálkki mielde lea stáđismeahttun. Dan áigumušaid ii oktage máhte einnostit.
eambbo juonat go suonat^[2] - Olbmus geas lea eambbo juonat go suonat lea jierpmálaš.
erohus dego ijas ja beaivvis^[4] - Stuorra erohus.

F

fitnat lávárádjá guossis^[4] - Lávár dahje láváráddjá lea máná suhttu personifierejuvvon. Váhnemat lávejit balddihit máná láváris go dat suhttagohtet. Dalle láve jearrat: Fitnet go láváráddjá guossis?
fitnat beaivemáhce^[4] - Mannat soames báikái ja máhccat ruoktot ovtta beaivvis.

G

gahča gahča^[4] - Juovllat leat gahča gahča = Fargga leat juovllat.
galbmagáhkkor - olmmoš gii álo goallu.^[4]
galggat ovttat sátnái jáhkkit! - Mun dajan dán dušše oktii.
gamus dovdat^[4] - Olbmus lea dakkár dovdu ahte son einnosta mii lea dáhpáhuvvame.
gassa dilis^[4] - Máná ládje, mánáid ládje, máná láhkai, máná vuostá.
gazzalagaid^[3] - Riidaleame.
gáđaš dego gearpmáš^[2] - Dadjanvuohki boahtá biibbalis.
gálbbenáhstigaid oažžut - Sogŋostalli oažžu biehttaleaddji vástádusa.^[4]
geassit sániidis ruovttuluotta^[4] - Mannat maŋás sánistis.
gievra dego guovža/bierdna^[2]. - Hui gievra.
goalkkuhit muora (S), goalkalit beavdái (N) - Dajaldagas lea oktavuohta diiddain mii mearkkaša ahte bárti ii dáhpáhuvvá ja dan sadjái manná bures go olmmoš goalkala murrii. Olmmoš gii lohká dán sáhttá goalkalit ieš (jus lea dan mađe diiddastallalas).
goddalit moii (mojiid) - Orrut jaskat ja orrut moddjákeahttá vaikko livččii miella dasa.^[4]
golggahit gatnjaliid^[4] - Čierrut.
gosa vel dainna! - Maid mun dainna galggan.
guhkki dego nealgejahki^[2] - Ovdamearkka dihte vuordináigi sáhttá leat guhkki dego nealgejahki.
guksi ja guollemuorra^[2] - Buohkat.
gullat juoidá mohki bokte / Gullat juoidá doaresbeale^[4] - Olbmuid ságat leat leabbán dan mađe ahte olmmoš lea beassan gullat daid.
guovttegávdnái vuolgit. - Ii dieđe riekta dieđe aiddo gosa lea vuolgime.^[5]
gutnabáđoš^[2] - Mánná gii árrana gunaid moive.

H

hiluid háluid. - Ii leat ortnegis.
hurrat dego (h)uvlu^[2] - Ii máhte lávlut.

I

iđitskire^[2] - Olmmoš gii árrat lihkká.
ii beale iige vuostá - Ii doarjju dahje vuosttil dan.
ii buollán senttege^[3] - Ii leat gusto dađe stuorit ruhtasupmis jearaldagas.
ii dadjan sátnelahkige. - Ii jietnádan maidege^[4].
ii daga gullinge^[4] - Dahkáluddá dego ii livčče leamen gullame maid nubbi lohká.
ii dal máilmmeloahppa leat^[2] - It galgga bearehaga moraštit.
ii heakka ovddas - Ii eisege^[4].
ii mange nammii - Ii eisege.
ii muitte njunis njálbmái^[2] - Lea measta áibbas muittoheapme, ii muitte maidige.
ijatbeaivái^[4] - Go bargá ijatbeaivái bargá diimmu birra, sihke beaivet ja ihkku.
ildi galle - Valjis. Hui ollu.

J

jalget beavddi - vuoitit visot ruđa mat leat spealus ovdamearkka dihte koarttaspealus.^[6]
jallaid gilvit^[2] - Duššiid hupmat.
juoga njálmmi guvlui - juoga borrat dahje juhkat.

L

leat fámuidis alde - Olles veajuid alde.
leat soapmásii gielkan^[2] - Diktá nuppi stivret iežas.
lohkat juohke márkki^[4] - Dat gii lohká juohke márkki viggá seastit ruđaid.
luhččehallat gihkii - gullat giega ovdal iđđesbiepmu. Dat lea bahá ovdasaš.^[7]

M

maŋimusaidis alde leat - Dalle lea lahka jámi.^[4]
máhttit dego čáži - Máhttit bajil.
moai dadje dalle nu. - Letne ovtta oaivilis.

N

nagirseahkka^[2] - Olmmoš gii álo oađđá, dahje oađđá guhká. Nagervuossa julevsámegillii.
Nealgeolmmoš ballá nealggis - Dat olmmoš gii lea ovdal bártidan ballá eanet go ovdal. Vástida eŋgelasgiela dajaldahkii: A burnt child dreads the fire.
njálaid guossái mannat^[2] - Láhppot/čádjidit/meaddáduvvat meahcis.
Njoalostit ovdalgo goaikkeha^[2] - Leat viissis ahte juoga menestuvvá, dasgo ainjuo sáhttá áššit mannat endorii.
notkat njálmmi soapmásis - Jaskkodahttit soapmása.^[4]
nuorra dego suoidni^[2] - Hui nuorra.

O

oađđit lottiid nahkáriid^[2] - Olmmoš lea gulleš go lea oađđime, adjágasas oađđá.
oalle botta - oalle guhká (áiggi birra).^[4]
oastit bussá seahka siste^[2] - Čalmmehis gávppi dahkat.
oažžut čielgasa - ipmirdit movt juoga gis lea.
oažžut sátnesaji^[4] - Oažžut vejolašvuođa dadjat juoidá (digaštallamis, ságastallamis jna.)
oažžut sealgái. - Čorpmahallat.

R

riegádan valljivuhtii - Dat oaččui visot juo mánnán. Ii dárbbašan rahčat.
rievssatliikki^[4] oažžut - dáhpáhuvvá dalle go olmmoš goallugoahtá. Goose bumps eŋgelasgillii.

S

stuolu gaskii gahččat - Ášši dahje dan sullsaš šaddá guovtti ovddasvástideaddji ásahusa gaskii ja dáinna lágiin ii goabbáge bargagoađe dainna.
suhkat ovtta fatnasis^[2] - Leat ovttaoaivilis.
sus lea lávži nu oanehaš^[2] - Olbmo guoibmi lea nu balahahkes/lollalas ja ii luoitte su gosage. Son galgá álo leat guoimmi olámuttos.
sus lea oanehaš guksenađđa^[2] - Ii leat jierbmái.
sus leat mielat lihkkan^[4] - Son lea jallon.
sus ii leat nu ollu bajit gámmáris^[2] - Son lea gáigi.

Š

šaddat bogostahkan - Go ovdamearkka dihte jalloša ja earát fuomášit dan boagustit.
šaddat eahpádusaid sisa - eahpidišgoahtit.
šaddat oktii gaccaid^[3] - Riiddáskit/soađáskit/nákkáskit.

V

váibmu neavrrui^[3] - Olmmoš suhtai.
váldde hal geaži!^[2] Mearkkaša: Dál lea ilá maŋŋit rievdadit dan mii lea dáhpáhuvvan.
vázzit njuolggočilggiid - Leat iešsihkkar.
vuodjagáhkkun soapmásii^[2] - Olmmoš illuda go gullá ahte nuppi olbmos lea funet mannan. Máret riidalii dávjá irggiinis ja dat lei vuodjagáhkkun Lájlái. Son gáđáštii Máreha go dat lei fidnen nu čáppá bártni.

Gáldut

↑ ^a ^á Sammallahti, Nickel, Sámi-Duiskka sátnegirji, Davvi Girji 2006
↑ ^a ^á ^b ^c ^č ^d ^đ ^e ^f ^g ^h ⁱ ^j ^k ^l ^m ⁿ ^ŋ ^o ^p ^r ^s ^š ^t ^ŧ ^u ^v ^z ^ž ^aa ^aá ^ab ^ac ^ač ^ad ^ađ ^ae ^af Máret Sárá, Sámi sátnevádjasat, Davvi Girji 2009
↑ ^a ^á ^b ^c ^č ^d Kirste Paltto, Gávdnui guhkkin váris, Davvi Girji 2014
↑ ^a ^á ^b ^c ^č ^d ^đ ^e ^f ^g ^h ⁱ ^j ^k ^l ^m ⁿ ^ŋ ^o ^p ^r ^s ^š ^t ^ŧ ^u ^v ^z ^ž ^aa ^aá Sammallahti, Nickel, Duiskka-Sámi sátnegirji, Davvi Girji OS 2008
↑ Nielsen, Lærebok i samisk III Glossar, Universitetsforlaget 1979
↑ Nielsen, Samisk ordbok, Vol II G-M
↑ Kåven, Sámi-Dáru Sátnegirji, Davvi Girji OS 1994

[:3-1] á Sammallahti, Nickel, Sámi-Duiskka sátnegirji, Davvi Girji 2006

[:2-2] á ^b ^c ^č ^d ^đ ^e ^f ^g ^h ⁱ ^j ^k ^l ^m ⁿ ^ŋ ^o ^p ^r ^s ^š ^t ^ŧ ^u ^v ^z ^ž ^aa ^aá ^ab ^ac ^ač ^ad ^ađ ^ae ^af Máret Sárá, Sámi sátnevádjasat, Davvi Girji 2009

[:1-3] á ^b ^c ^č ^d Kirste Paltto, Gávdnui guhkkin váris, Davvi Girji 2014

[:0-4] á ^b ^c ^č ^d ^đ ^e ^f ^g ^h ⁱ ^j ^k ^l ^m ⁿ ^ŋ ^o ^p ^r ^s ^š ^t ^ŧ ^u ^v ^z ^ž ^aa ^aá Sammallahti, Nickel, Duiskka-Sámi sátnegirji, Davvi Girji OS 2008

[5] Nielsen, Lærebok i samisk III Glossar, Universitetsforlaget 1979

[6] Nielsen, Samisk ordbok, Vol II G-M

[7] Kåven, Sámi-Dáru Sátnegirji, Davvi Girji OS 1994

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]