Nuvttá riekteveahkki

Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Nuvttá riekteveahkki lea advokáhttaveahkki, maid stáhta gokčá ollásit dahje muhtin muddui. Nuvttá riekteveahkki sáhttá leat sihke nuvttá ráđđeaddin ja nuvttá áššejođiheapmi. Nuvttá riekterávvemis lea sáhka go oažžu rávvagiid ja veahki juridihkalaš gažaldagain, go ii leat lágastallamin áššis. Nuvttá áššejođiheapmi lea riekteveahkki áššiin, main lágastallojuvvo duopmostuoluin.

Muhtin lágan áššiin don sáhtát oažžut ruhtaveahki juridihkalaš rávvemii dahje doarjaga jođihit ášši duopmostuolus. Jos dárbbašat nuvttá riekteveahki, de sáhtát váldit oktavuođa Fylkkamánniin dahje advokáhtain.

Makkár áššiide sáhttá oažžut nuvttá riekteveahki?[rievdat | edit source]

Nuvttá riekteveahki don sáhtát oažžut ovdamearkka dihte bearašáššiin, go váidalat dihto lágan áššiid Nbč (Nav) mearrádusaid, persovdnavahága buhtadusgáibádusain, ássanvistti eretcealkimiin/olggos bidjamiin dahje bargogaskavuođa loahpahemiin. Don sáhtát maid oažžut nuvttá riekteveahki dasa, ahte ozat veahkaváldeoaffara buhtadusa. Maiddái eará áššiin sáhttá spiehkastahkan oažžut nuvttá riekteveahki. Jos dus lea dáhkádus, mii gokčá juridihkalaš veahki goluid, de it dábálaččat oačču nuvttá riekteveahki.

Boahto- ja opmodatrádji[rievdat | edit source]

Nuvttá riekteveahki oažžun eaktuda, ahte it dine eanet, go mii riekteveahkkelágas meroštallojuvvo. Fylkkamánni ja duopmostuolut sáhttet muhtin dáhpáhusain spiehkastit boahto- ja opmodatrájáin.

Boađuide ja opmodahkii geahčakeahttá don sáhtát oažžut nuvttá riekteveahki

  • mánáidsuodjalusáššiin, maid Sosiála áššiid fylkkalávdegoddi meannuda
  • psykihkalaš dearvvašvuođa gozihankommišuvnna áššiin ja riekteáššiin, mat gusket bákkolaš mielladearvvašvuođadivššus olggos beassamii
  • áššiin, mat gusket militeara biehttaleapmái
  • áššiin, main lea sáhka veahkaválddis nissoniidda
  • áššiin, mat laktásit bákkus náitimii
  • áššiin, main veahkaválddi oaffar gáibida buhtadusa veahkaválddi dahkkis
  • áššiin, main gáibidit buhtadusa vuoigatmeahttun ráŋggáštusčuovvuleamis
  • go árvvoštallet váidima illásteami geažil
  • go árvvoštallet váidit olmmošgávppašeami

Iežasoassi[rievdat | edit source]

Jos oaččut nuvttá riekteveahki, de galggat dábálaččat máksit iežasoasi doarjagis. Iežasoassi ii máksojuvvo áššiin, main nuvttá riekteveahki juolludit geahčakeahttá boađuide ja opmodahkii. Jos du jahkeboahtu lea vuollái 100 000 kruvnno, de it maid galgga máksit iežasoasi.

Áššiin, main oažžu nuvttá riekteráđi, iežasoassi lea okta almmolaš máksomearri (mii ođđajagemánus 2012 lei 925 kruvnno). Áššiin, main oažžu nuvttá áššejođiheami, de lea iežasoassi 25 proseantta goluin (eanemusat vihtta máksomeari). Advokáhtta dat bearrá iežasoasi.

Nuvttá riekteveahkki olgoriikkas[rievdat | edit source]

Oslo ja Akershus fylkkamánni meannuda buot nuvttá riekteveahki ohcamušaid, mat gusket olgoriikii.

Liŋkkat[rievdat | edit source]