Musihkka

Wikipedia'as/is

Musihkka lea dáiddasuorgi ja kultuvrralaš doaibma mii ovdanbuktojuvvo jienain. Musihka deháleamos áššit leat nuohtaallodat (mii mearrida šuoŋa ja harmoniija), rytma, dynamihkka ja ivdni. Iešguđetlágan musihkkasuorggit deattuhit daid áššiid dahje nuppegežiid eai váldde vuhtii daid obanassiige. Musihkka ráhkaduvvo máŋggalágan čuojanasaiguin ja jienain. Jietnateknihkka sáhttá leat lávlun mii muhtumin állana hupmama guvlui nugo ráppas. Muhtun bihtáin leat aivve čuojanasat, earáin aivve lávlun.

Musihkkii gullá lávlagiid ráhkadeapmi, daid árvvoštallan, musihkkahistorjá oahppu ja olu eará áššit. Olbmot ráhkadit ja buktet ovdan musihkka máŋgga ládje ja dat rievddada kultuvrraid gaskkas. Muhtun lohket ahte dihto musihkkasuorgi ii leat albma musihka, nugo 1900-logus lohke jazza birra dahje 1980-logus garralágan punkka birra. Musihkkasuorggit leat máŋggaláganat nugo pop-musihkka, árbevirolaš musihkka, vuoiŋŋalaš musihkka ja mánáidlávlagat.

Musihkka sáhttá leat dehálaš oassi olbmo eallimis. Dat sáhttá leat oassi oskkus, doaluin, heajain ja eará kultuvravásuin. Musihkka lea muhtun olbmuide ájanas ja earáide fas virgi.