Feminisma

Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Feminisma lea lihkadus mii háliida ahte nissonolbmuin ja dievdoolbmuin galgá leat dásseárvu. Dásseárvu mearkkaša seamma vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja geatnegasvuođat ja feminisma bargá dan ovdii ahte nissonolbmot ožžot daid rivttiid. Lihkadusa ruohttasiid sáhttá guorrat ruovttoluotta gitta 1700-lohkui ja lean dan rájes gávdnon máŋggalágan hámiin. Gitta 1900-lohkui adnojuvvui doaba nissoniid lihkadus. Riikkaidgaskasaš konferanssas Parisas 1892 lihkadus válddii feminisma-namahusa alccesis. Dálá áigge lea feminisma stuorra politihkalaš ideologiija.

Feminisma boahtá ovdan iešguđet ládje servodagas. Muhtunat oaivvildat ahte ovttalágan feminisma ii gávdno. Dat lea baicca čoahkkenamahus máŋggalágan áigumušaide. Dieđasuorgin feminisma lea sturron arvat, ja gávdnojit máŋggalágan jurddašanvuogit ja teoriijat mat leat servodaga váttisvuođat ja gokko galgá rievdadit dan.

Sámi feminisma[rievdat | edit source]

Nissonolmmoš ja sápmi[rievdat | edit source]

Go dálvet lei garra buolaš, de muhtun lea ákkastallan ahte nissonolbmos lea fápmu go son goarui dálvebivuid. Dát ii dáidde doallat deaivása šat dálá servodagas. Muhto ovdal dat lei dehálaš ja áddjás bargu mii gulai eanas nissonolbmuide [1].

Risttalašvuohta[rievdat | edit source]

Lea muitaluvvon ahte risttalašvuohta divttii dievdoolbmuid stivret nissonolbmuid, go dat oahpaha ahte sii galget bálvalit dievdoolbmuid [1]. Ovdal go risttalašvuohta bođii Sápmái, de sámiid gaskkas lei luondduosku mii celkkii ahte gávdnojedje nissonipmilat. Deháleamos lei Máttaráhkká ja vel su golbma nieidda Sáráhkká, Juoksáhkká ja Uksáhkká. Dat ledje veahkkin go nissonolbmot ledje mánáid ládje ja riegádahtte. Dat dovddaha čielgasit ahte dološ sámi servodat anii nissonolbmuid árvvus.

Ođđa servodat[rievdat | edit source]

Go ođđa servodat bođii Sápmái, de Sámi nissonolbmot gul fámohuvve. Ođđa servodat mearkkaša dákko earret eará dáruiduhttin, risttalašvuohta ja sámi kultuvrra massin. Daid haga sámi servodaga ovdalaš hápmi livččii sihkkarit seilon. Dán áigge eanas olbmot ostet biktasiid, ja daid dološ bargguide ii leat šat dárbu.

Dievdoolbmuid oainnut nissonolbmuid hárrái[rievdat | edit source]

Lea muitaluvvon ahte sámi nissonolbmot muhtun dilálašvuođain leat vásihan ahte dievdoolbmot eai huma singuin go sii leat náitalan, dahje fuonášan sin go sii leat earránan [1].

Feministtalaš lihkadusat[rievdat | edit source]

Feminisma álggii 1970-logus go nissonolbmot boazodoalus gáibidedje seamma vuoigatvuođaid go dievdoolbmot. Sii oaivvildedje ahte ođđa servodat ja lágat ledje buktán eahpedásseárvvu [1]. Muhto sámi feministtat ledje unnán, ja feminisma lea muhtuniid mielas adnojuvvon garrusátnin.

Davviriikkaid ráđi konferanssa oktavuođas 1988, sámi nissonolbmot lihtodedje ja álggahedje iežaset organisašuvnna, Sáráhkká. Guovddáš fáttát leat oamastanvuoigatvuohta eatnamiin ja čáziin.

Gáldut[rievdat | edit source]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Sarah Andrews. Women in Saami Society: University of Texas at Austin. Čujuhuvvon 24.02.2020. (eaŋgalsgillii)