Eamiálbmot

Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Eamiálbmot leat olbmot mat orrojedje muhtun guvlui ovdal go eará olbmot bohte, válde dahje koloniserejedje guovllu. Dávjá eamiálbmot leat doalahan birgenlági, árbevieruid dahje eará osiid iežas kultuvrras mii lea gávdnon doložis dan guovllus. Muhto buohkain ii leat dakkár iešvuohta. Olu olbmot leat massán dehálaš osiid ja oamastan váldokultuvrra. Dakkár iešvuođat leat biktasat, osku dahje giella. Eamiálbmot sáhttá orrut ovtta guovllus čađat, dahje johtit guovlluid gaskka. Vaikko johtti álbmot ii oro ovtta sajis olles áiggi, de dat goittoge gullet dan guvlui gos dat eallá. Eamiálbmogat gávdnojit miehtá máilmmi, buot kontineanttain. Árvvu mielde gávdnojit 220-350 miljovnna olbmot mat gullet eamiálbmogii. Eurohpá áidna eamiálbmot leat sámit.

Eamiálbmogat čađat fertejit dustet eará olbmuid mat bahkkejit sin guovlluide, ja doalahit iežaset birgenlági ja luondduriggodagaid man vegas sii ellet. Danin leat riikkaidgaskasaš organisašuvnnat bidjan johtui lágaid ja julggaštusaid mat galget oahpistit miellahttoriikkaid go lágaid ásahit. Dakkár lágat leat kultuvrra, identitehta, giela, bargovejolašvuođa, dearvvašvuođa, skuvlejumi ja luondduriggodagaid guoskevaš lágat.

Eamiálbmotbeaivi ávvuduvvo juohke jagi borgemánu 9. beaivvi.