Thorbjørn Jagland

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliide.
Thorbjørn Jagland
Foto: Harry Wad

Thorbjørn Jagland (riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stáhtaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009.

Biografiija[rievdat | edit source]

Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudium Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.oecon dási.

Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni.

Girječálli[rievdat | edit source]

Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea almmuhan máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Brev ("Reive") 1995:s, Vår sårbare verden ("Min rašes máilbmi") 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s.

Bargu norgga politihkas[rievdat | edit source]

Jagland álggahii iežas politihkalaš barggu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 áigodagas lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstituerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8. beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin.

Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas.

Stáhtaministtar[rievdat | edit source]

Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, Jagland šattai su maŋisboahtti stáhtaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stáhtaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus.

Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus Norgga viessu (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas Norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stáhtaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stáhtaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justiisaministtarin oanehaš áiggi maŋŋel.

Olgoriikaministtar[rievdat | edit source]

Son lei olgoriikaministtar Jens Stoltenberga vuosttaš ráđđehusas 17. beaivvi njukčamánus 2000:is gitta 19. beaivvi golggotmánus 2001:ii. Dan maŋŋel šattai jođiheaddji Stuoradikki Olgoriikakomitéas.

Stuoradiggepresideantta[rievdat | edit source]

Stuoradiggeválggaid maŋŋel 2005:s válljejuvvui Jagland Stuorradiggepresideantan, ja šattai de vuosttažin gii lea leamaš sihke stáhtaministtar, olgoriikaministtar ja stuoradiggepresideantta. Dan botta go lei stuoradiggepresideantta lei Jagland áŋgir servodatdigaštallamiin, muhto ii searvan bellodatpolitihkalaš digaštallamiidda. Jagland lea maid áŋgirit searvan Norgga Eurohpá-politihkkii, ja livččii mielas ahte Norga šattašii EU-miellahttun. 2002:s son oaččui bálkkašumi earret eará ”Dán jagáš eurohpalaš” Eurohpalaš Nuorain (Europeisk Ungdom).