Gro Harlem Brundtland

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliide.
Gro Harlem Brundtland 2009.jpg

Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumas) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son lei stáhtaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as, dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii. Son lei Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja Bargiidbellodaga vuosttaš nissonjođiheaddji jagiin 1981:as gitta 1992:ii.


Eallin ja doaibma[rievdat | edit source]

Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as, ja lei veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974.

Jagis 1998 son válljejuvvui Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ođđa generáladirektevran.

Dan rájes Brundland lea earret eará leamaš stivrralahttun ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii.

Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin.

Nammadeamit/bálkkašumit[rievdat | edit source]

  • 1988 Dánjagáš boandabiigá
  • 1988 Dánjagaš skandináva
  • 1989 Third world prize
  • 1989 Indira Ghandi ráfi, vearjoloahpaheami ja ovddideami bálkkašupmi
  • 1988 Europeálaš birasgáhttenguovddáža birasbálkkašupmi
  • 1989 Peace Link Woman of Peace
  • 1990 Beyond War Award
  • 1991 United Nations Association of Spain Peace Prize
  • 1992 The Delphi Prize
  • 1994 Der internationale Karls Preis zu Aachen
  • 1994 Josef Brecht-bálkkašupmi (Luxemburg) gaskkustit Europajurdaga ráfi ja ovttasbarggu olis.
  • 1995 Fredsprisen "Women for peace", Roma
  • 1995 Pris fra Kennedy Selskabet i Danmark, "Profiles of courage"
  • 1997 Dánjagaš Peer Gynt
  • 2002 Gøteborgga riikkaidgaskasaš birasbálkkašupmi
  • 2003 Luther L. Terry Award
  • 2003 Váibmo- ja geahpesdávddabuhcciid riikkasearvvi gudnebálkkašupmi
  • 2004 Fredrikkeprisen, (Norgga Nissoniid Sanitehtasearvvi) Norske Kvinners Sanitetsforening:a gudnebálkkašupmi
  • 2006 Tahiti-prisen (Áŋgiruššan lasihit gelbbolašvuođa máilmmálaš áššiin ja ovddidahttimis mii guoská norgalaččaid ja Norgga)
  • 2006 Albert-prisen (su bargu bistevaš ovdáneamis. Juohkán bálkkašumi Royal Society for the Encouragement of Arts, Manufactures and Commerce (RSA), London)