Sámi Grand Prix

Dát artihkal gullá davvisámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliidda.
Wikipedia'as/is
Sámi Grand Prix Guovdageainnus, govvejuvvon 2010:s

Sámi Grand Prix lea jahkásaš musihkkagilvu maid Sámi Musihkkafestivála lágida, ja vuoiti beassá oassálastit Liet Lávlut-gilvvus. Sámi Grand Prix lágiduvvui vuosttaš geardde 1990:s ja lea dan rájes lágiduvvon juohke jagi. Jagi 2020 Sámi Grand Prix ii goittotge lágiduvvon go oppa Sámi beassášfestivála šluhttejuvvui koronaviruspandemiija dihte.[1] Sámi Grand Prix dollojuvvo Báktehárjjis Guovdageainnus ja das lea sihke juoigan- ja lávlunoassi. Artisttat leat dábálaččat Norggas, Ruoŧas ja Suomas eret. Juoiganoasis leat 10 oasseválddi ja lávlunoasis fas 6 oasseválddi juohke jagi. Juoiganoasis leat árbevirolaš luođit maidda ii leat seaguhuvvon musihkka. Lávlunoasis fas lea ođđamállet sámi musihkka, juogo lávlagat dahje luođit maidda lea seaguhuvvon musihkka. Vuoiti goappáge oasis oažžu 20 000 ruvnno vuoitun. Dasa lassin Áillohaš musihkkabálkkašupmi juhkkojuvvo juohke jagi olbmui dahje olbmuide geat ovddidit sámemusihka. Vuoiti oažžu 25 000 ruvnno vuoitun ja diploma.[2]

Sámi Grand Prix-lávdi veadjá leat sámi deaŧaleamos lávdi, gos sihke easkaálgit ja ámmátartisttat besset čájehit máhtuideaset. Lávlunoasis lea orkeasttar mas muhtun Norgga buoremus čuojaheddjiin leat mielde, ja sii hábmejit lávlagiid artisttaiguin fárrolaga sin demo-lávlagiid vuođul. Demo-lávlla lea dat mainna ohcá beassat mielde Sámi Grand Prix-gilvui. Sámi Grand Prix geažil leat olu ođđa lávlagat ja luođit ilbman, ja erenoamážit 2001 rájes, go Rieban studio ráhkadišgođii Sámi Grand Prix CD-skearruid, de leat lávlagat olu gullogoahtán maiddái radios ja eará sajiin.

Earret eará beasaiga DJ Ánte ja Sara Inga Utsi mielde Norsktoppen-gilvui 2002:s Sámi Grand Prix-lávlagiin "Láhppon". Dat lei mielde gilvvus máŋga vahkku. Sámi Grand Prix-gilvvus "Láhppon" bođii nubbin, muhto šattai goitge mihá eambbo dovddus ja bivnnut go dan jagáš vuoitolávlla. Eará dovddus Sámi Grand Prix-lávlagat, mat čuojahuvvojit olu radios, leat "Ráhkisvuohta seamma lea" mainna Ann-Mari Andersen vuittii 1993:s, "Go beaivváš badjána" mainna Nils Henrik Buljo vuittii 1996:s ja "Liekkas" mainna Sofia Jannok vuittii 2003:s.

Vuoitit[rievdat | rievdat gáldu]

Lávlunoasi vuoitit[rievdat | rievdat gáldu]

Jahki Riika Artista Lávlla
1990 Sáve "Muital midjiide"
1991 Marit Elisabeth Hætta Øverli "Jáddá go beaivi?"
1992 Audhild Valkeinen "Máná eallinmokta"
1993 Ann Mari Andersen[3] "Ráhkisvuohta seamma lea"
1994 / Inger Marie Gaino Nilut ja Niko Valkeapää "Duinna gávnnadit"
1995 Niko Valkeapää "Vádjolus"
1996 Nils Henrik Buljo "Go beaivváš badjána"
1997 Anne Inger ja Marit Elisabeth Eira "Don"
1997 Berit Sara "Min duoddarat"
1998 Anja Vesterheim "Guorus váibmu"
1999 Anja Vesterheim "Boares muitu"
2000 Marit Susanne Utsi "Duinna"
2001 Sofia och Anna "Meahci mánná"
2002 Elvira Galkina "Immel agk"
2003 Sofia Jannok "Liekkas"
2004 Johan Kitti "Eŋgelat lávllodit"
2005 Poppoo "Giella ii leat jáddan"
2006 / Johan Kitti ja Ellen Sara Bæhr "Luđiin muitalan"
2007 Ola Stinnerbom "Snowflow"
2008 Elin Kåven[4] "Áibbas jaska"
2009 SomBy "Ii iđida"
2010 Pia-Maria Holmgren "Geaidnu"
2011 Rolffa "Gulat go?"
2012 Inger Karoline Gaup "Oainnát go?"
2013 Melina Kuhmunen[5] "Árran"
2014 Heli Aikio "Naharij kanda"
2015 Nils Henrik Buljo "1+1"[6]
2016 Ella Marie Hætta Isaksen "Luoddaearru"[6]
2017 Inger Marie Gaino Nilut "Min duovdagat"[6]
2018 Inger Karoline Gaup "Oahppan lean"[6]
2019 Saara Hermansson "Mov laavlome"[6][7][8]
2021 / Lávre Johan Eira ja Hildá Länsman[9] "Jođi"
2022 Ingá-Máret Gaup-Juuso[10] "Dovdameahttumii"
2023 Mihka ja Andreas[11] "Ále guođe mu"

Juoiganoasi vuoitit[rievdat | rievdat gáldu]

Jahki Artista Luohti
1990 Johan Anders Eira Báktevári searat
1991 Anders Nils J. Eira Anders Nils Eira
1992 Anders Nils J. Eira Johan M. Kemi
1993 Marit Gaup Eira Mihkkal Juhán
1994 Anders Aslak N. Eira Mathis Rasmus
1995 Anders Aslak N. Eira Nils Lars
1996 Anders P. Bongo Mikkel Ánná
1997 Marit Gaup Eira Hilbon Májjáš
1998 Nils Jørgen Utsi John Máhtte
1999 Berit Anne Oskal Kemi Dovnnas luohtái
2000 Lars Ante Kuhmunen Gabna duottar
2001 Anfissa Agueva Meleš
2002 Ellen Oskal Ellen Sara Oskal Gaup
2003 Marit Gaup Eira John Martin
2004 John Mathis Utsi Issát Ánte
2005 Anne Berit Peltoperä ja Solveig Skum Solbakken Áinnut
2006 Anna-Reetta Niemelä Golleeatnama mánná
2007 Anne Berit Peltoperä Helene
2008 Ánte Niillas N. Bongo Sara Inga
2009 Inga Biret Márjá Triumf ja Ann Caroline Eira Johan Martin Eira
2010 John Mathis A. Utsi Rásttoš Jovnna
2011 Jan Ole Hermansen Inga Karita
2012 Marit Kristine H Sara Máhtte Ánte
2013 Per Bueng Kate Heidi
2014 Jörgen Stenberg Nejla
2015 Johan Anders Bær Skomáhkár Ánde
2016 Johan Ivvár Gaup Mikkel Andreas
2017 John-André Eira Svein Egil
2018 Hans Ole Eira Mina Helene
2019 Kim Hallgeir Berg John Heandarat
2021 Máhtte Ánte J. Sara Karen Marianne
2022 Jörgen Stenberg[12] Skilgget
2023 Saara Hermansson[11] Goeksege

Čujuhusat[rievdat | rievdat gáldu]

Liŋkkat[rievdat | rievdat gáldu]