Njuikes sisdollui

Selma Lagerlöf

Wikipedia
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Selma Lagerlöf
Selma Lagerlöf
Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf
Selma Lagerlöf[1]
Riegádanskábmamánu 20. beaivvi 1858:s(1858-11-20)[2][3][…]
Jápmánnjukčamánu 16. beaivvi 1940:s(1940-03-16)[7][3][…] (81)
HávdiÖstra Ämtervik cemetery (en) Jorgal
Riikkavulošvuohta
Bargu
Ámmátrománačálli, mánáidgirječálli, biograf (nb) Jorgal, oahpaheaddji, diktačálli, girječálli, prosaista, jorgaleaddji, selvbiograf (nb) Jorgal ja girječálli
Giellaruoŧagiella
BálkkašumitNobela girjjálašvuođabálkkašupmi, æresdoktor ved Uppsala universitet (nb) Jorgal, 3. klasse av Trestjerneordenen (nb) Jorgal, Litteris et Artibus (nb) Jorgal, ridder av Finlands hvite roses orden (nb) Jorgal, offiser av Æreslegionen (nb) Jorgal, Bassi Olava árvomearkka 1. luohká riddár, offiser av Leopoldsordenen (nb) Jorgal ja Illis quorum (nb) Jorgal
Bearaš
VáhnematElisabet Lovisa Wallroth ja Erik Gustaf Lagerlöf
Guoibmiingen verdi
Lassedieđut
Vuolláičálus
Ruovttusiiduhttps://selmalagerlof.org
Selma Lagerlöf
Wikimedia Commonsas

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf  guldal jietnadeapmi? (skábmamánu 20. 1858 Värmlánda, Ruoŧŧanjukčamánu 16. 1940 Värmlánda, Ruoŧŧa) lei ruoŧŧelaš girječálli, gii lea dovddus earenoamážit mánáidgirjjistis Nils Holgerssons underbara resa genom Sverige. Son lei čállan maid Gösta Berlings saga ja Troll och människor.

Lagerlöf lei vuosttaš nisu, gii vuittii Nobela girjjálašvuođabálkkašumi jagis 1909. Dán lassan sus bođii Ruoŧa akatemiija vuosttaš nissonlahttu jagis 1914.[10]

  1. http://www2.ub.gu.se/kvinndata/portaler/rostratt/pdf/rostrattsfragan.pdf
  2. Lagerlöf, Selma // The Enciclopædia Britannica — 12 — London, NYC: 1922. — Vol. XXXI English History to Oyama, Iwao.
  3. a á Bibliothèque nationale de France идентификатор BNF: платформа открытых данных — 2011.
  4. a á b c Selma O L Lagerlöf — 1917.
  5. a á Sveriges dödbok 1830–2020 — 8 — Sveriges Släktforskarförbund, 2021.
  6. Östra Ämterviks kyrkoarkiv, Födelse- och dopböcker, SE/VA/13685/C/7 (1833-1860), bildid: C0039805_00103
  7. Лагерлёф Сельма // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  8. http://web.archive.org/web/20160401152316/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/selma-lagerlof
  9. LIBRISRuotsin kuninkaallinen kirjasto, 2018.
  10. The Nobel Prize in Literature 1909: The Official Web Site of the Nobel Foundation. Čujuhuvvon 20.9.2009. (eaŋgalsgillii)