Galvánalaš elemeanta
Galvánalaš elemeantas rievdaduvvo kemiijalaš energiija elektrihkalaš energiijan. Galvánalaš elemeanttas leat guokte sealla, juohke sealla sisttisdoallá guokte elektroda (metálla) mat leat bidjon elektrolyhttai. Seallaid gaskka lea sáltešaldi. Juohke seallas lea okta negatiiva dahje positiiva elektroda, positiiva elektroda gohčoduvvo katoda, ja negatiiva elektroda gohčoduvvo anoda.
Dat mearkkaša ahte dat kemiijalaš energiija mii lea elektrolyhttain šadda elektrihkalaš energiijan, dat stoffa anodas ja katodas oksiderejuvvo (anoda) ja reduserejuvvo (katoda). Dat negatiiva bealli addá elektrovnnaid positiiva beallai, nu ahte elektrovnnat álo mannet positiiva elektroda guvlui. Muhto dan dihte go dat negatiiva láddá elektrovnnat mánnet positiiva beallai negatiiva bealis, de šaddá earálágán láddá daid guokte seallain. Jus dán galgá dássádallat de ferte bidjat ovtta sáltešalddi. Sáltešaldi addá ionaid seallaid čovdosiidda, vai lea dássedettolaš.
Jus ovdamearkka dihte ovtta galvánalaš elemeanttas dat guokte elektroda leat siŋka ja kobber. Anoda lea siŋkka (negatiiva sealla) ja katoda lea kobber (positiiva sealla), de heive KNO3 dego sáltešaldi dan dihte go dat addá guokte negatiiva láddá NO3 anoda (siŋkka) beallai gos positiiva láddá Zn2+ lea. Ja áddá ovtta positiiva láddá K+ iona katoda beallai, mii láhppá positiiva láddá kobberionaid, de K+ buhtada dán.
Historjá
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Galvánalaš elemeanta fuomášuvvui ja ráhkaduvvui fysihkkaris Alessandro Voltas 1800:s. Son gohčodii dan galvánalaš elemeanttain dan dihte go doavttir Luigi Galvani fuobmái, (ii várra ieš ge ipmirdan manne) ahte go jápmán rihcii oažžu elrávdnječaskáaldama dan deahkit kontraherejit.
Volta de bijai siŋkka ja kobber pláhtaid bádjalága, mas lei liidni gaskkas mii lei láktadan svovelsyrain. Dát ráhkadii elrávnnji oanebotta.