Cuoŋománu 23.
Olggosoaidnin
Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Cuoŋománu 23. beaivi lea gregoriánalaš kaleandara mielde jagi 113. (gárgádusjagi 114.) beaivi. Jagis leat vel 252 beaivve.
Nammabeaivvit
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- sámi kaleandar: Irján, Joret
- dáža kaleandar: Georg, Jørgen, Jørn
- ruoŧŧelaš kaleandar: Georg, Göran
- suopmelaš kaleandar: Yrjö, Jyrki, Jyri, Yrjänä, Jori
- suomaruoŧŧelaš kaleandar: Georg, Göran, Örjan, Jöran, Jörgen, Jörn
- Suoma ortodoksalaš kaleandar: Yrjö, Aleksandra, Sanni, Sanja
Dáhpáhusat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]Riegádeamit
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- 1858 – Max Planck, duiskalaš fysihkkar ja kvanttiteoriijja "áhčči"
- 1899 – Vladimir Nabokov, girječálli
- 1941 – Paavo Lipponen, Suoma oaiveministtar
- 1954 – Michael Moore, dokumentarista ja girječálli
- 1979 – Samppa Lajunen, suopmelaš čuoigi
- 1979 – Lauri Ylönen, suopmelaš lávlu ("The Rasmus")
Jápmimat
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]- 1616 – William Shakespeare, brihttalaš girječálli
- 1616 – Miguel de Cervantes, spánska girječálli
- 2005 – Sir John Mills, neavttár
- 2007 – Boris Jeltsin, Ruošša ovddeš presideanta
Ávvudeamit
[rievdat | rievdat wikiteavsttain]
Čoahkkáigeassu Cuoŋománu 23. beaivvis | ||
---|---|---|
Fysihkkár ja kvántateoriija "áhčči" Max Planck
|
Geahča maid: Kaleandar - Cuoŋománu 22., Cuoŋománu 24.