Erohusat artihkkala «Sámegielat» veršuvnnaid gaskkas

Wikipedia'as/is
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu biddjon
File -->
Bohtta: Lasihii oaiviliskkadeami
Gurgadas 1: Gurgadas 1:
{{WPiskkadeapmi}}
{{SDG}}
{{SDG}}
[[Fiila:Sami languages large 2.png|350px|right|thumb|Sámegielaid guovllut
[[Fiila:Sami languages large 2.png|350px|right|thumb|Sámegielaid guovllut
Gurgadas 11: Gurgadas 12:
9. [[darjjesámegiella]]]]
9. [[darjjesámegiella]]]]


'''Sámegielat ''' leat gielat maid [[sámit]] hállet. Sámegielat gullet [[Urálalaš gielat|urálalaš gielaid]] [[Suopmelaš-ugralaš gielat|suopmelaš-ugralaš gielaide]]. Sámegielat eat gula [[Nuortamearasuopmelaš gielat|nuortamearasuopmelaš gielaide]] degomat [[suomagiella]] ja [[esttegiella]], mat leat sámegielaid gáidan fuolkegielat.
'''Sámegielat ''' leat gielat maid [[sámit]] hállet. Sámegielat gullet [[Urálalaš gielat|urálalaš gielaid]] [[Suopmelaš-ugralaš gielat|suopmelaš-ugralaš gielaide]]. Sámegielat eat gula [[Nuortamearasuopmelaš gielat|nuortamearasuopmelaš gielaide]] degomat [[suomagiella]] ja [[esttegiella]], mat leat sámegielaid gáidan fuolkegielat.


[[Davvisámegiella|Davvisámegiela]] ja [[anárašgiella|anárašgiela]] gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.
[[Davvisámegiella|Davvisámegiela]] ja [[anárašgiella|anárašgiela]] gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.
Gurgadas 56: Gurgadas 57:


===Dilli Suomas===
===Dilli Suomas===
Bealli Suoma 9 350 sámis <ref>{{Neahttagáldu | Čujuhus= http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=8&Itemid=20 | Namma = Saamelaisten lukumäärä vuoden 2007 Saamelaiskäräjävaaleissa | Čálli= | Vuorkáhápmi= | Lassidiehtu= | Bargu= | Beaivemearri= | Olggosaddinbáiki= | Olggosaddi= Sámediggi ja Väestörekisterikeskus |Referánsabeaivi= cuoŋománu 24. 2009| Giella = ([[suomagiella|suomagillii]])}}</ref> máhtet sámegiela. Suomas hállojuvvo [[davvisámegiella]], [[anárašgiella]] ja [[nuortalašgiella]], main anárašgiella dušše Suomas. Buoremus dilli lea davvisámegielain, mii ii leat seamma áitatvuloš go eará sámegielat. Anárašgiela dilli lea vehá buoret go nuortalašgiela, dan dihte go anárašgielat giellabiessi doaibma lea joatkašuvvan guhkit áiggi. Suomas sámiid ruoktoguovllus ássi sámiin lea leamaš riekti geavahit sámegiela virgolbmuiguin jagi [[1992]] rájes, muhto virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu baicce geavahuvvo jorgaleaddjit ja dulkat.<ref name="Venäjän saamenkieliset katoavat nopeasti">[http://www.hs.fi/verkkolehti/ulkomaat/artikkeli/1135238287447?ref=lk_dl_2 Venäjän saamenkieliset katoavat nopeasti] HS Digilehti 2.8.2008</ref>
Bealli Suoma 9 350 sámis <ref>{{Neahttagáldu | Čujuhus= http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=8&Itemid=20 | Namma = Saamelaisten lukumäärä vuoden 2007 Saamelaiskäräjävaaleissa | Čálli= | Vuorkáhápmi= | Lassidiehtu= | Bargu= | Beaivemearri= | Olggosaddinbáiki= | Olggosaddi= Sámediggi ja Väestörekisterikeskus |Referánsabeaivi= cuoŋománu 24. 2009| Giella = ([[suomagiella|suomagillii]])}}</ref> máhtet sámegiela. Suomas hállojuvvo [[davvisámegiella]], [[anárašgiella]] ja [[nuortalašgiella]], main anárašgiella dušše Suomas. Buoremus dilli lea davvisámegielain, mii ii leat seamma áitatvuloš go eará sámegielat. Anárašgiela dilli lea vehá buoret go nuortalašgiela, dan dihte go anárašgielat giellabiessi doaibma lea joatkašuvvan guhkit áiggi. Suomas sámiid ruoktoguovllus ássi sámiin lea leamaš riekti geavahit sámegiela virgolbmuiguin jagi [[1992]] rájes, muhto virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu baicce geavahuvvo jorgaleaddjit ja dulkat.<ref name="Venäjän saamenkieliset katoavat nopeasti">[http://www.hs.fi/verkkolehti/ulkomaat/artikkeli/1135238287447?ref=lk_dl_2 Venäjän saamenkieliset katoavat nopeasti] HS Digilehti 2.8.2008</ref>


Suoma sámiid ruovttoguovllus([[Ohcejohka|Ohcejoga]], [[Anár]]a ja [[Eanodat|Eanodaga]] gielddat ja [[Soađegilli|Soađegili]] gieldda davvioassi) mánáin lea riekti lohkat vuođđoskuvllas ja logahagas sámegiela eatnigiellan, válljaávnnasin dahje eaktodáhtolaččat. Dasa lassin giella oahppahuvvo maid ruovttoguovllu olggobealde [[Oulu]]s, [[Roavvenjárga|Roavvenjárggas]] ja Soađegili girkogilis. Sámegiela lea vejolaš čállit studeantadutkosis eatnigiellan. Vuosttas háve dát dáhpáhuvai jagis [[1994]].
Suoma sámiid ruovttoguovllus([[Ohcejohka|Ohcejoga]], [[Anár]]a ja [[Eanodat|Eanodaga]] gielddat ja [[Soađegilli|Soađegili]] gieldda davvioassi) mánáin lea riekti lohkat vuođđoskuvllas ja logahagas sámegiela eatnigiellan, válljaávnnasin dahje eaktodáhtolaččat. Dasa lassin giella oahppahuvvo maid ruovttoguovllu olggobealde [[Oulu]]s, [[Roavvenjárga|Roavvenjárggas]] ja Soađegili girkogilis. Sámegiela lea vejolaš čállit studeantadutkosis eatnigiellan. Vuosttas háve dát dáhpáhuvai jagis [[1994]].


Sámit leat ain juo guovttegiellagat, mii dárkkuha dan, ahte sii hállet sámegiela lassin riikkaid váldogiela. Suomas skuvllain oahpahuvvo davvisámegiela lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii, vaikke eanas oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegielat oahpahusa birrasis leat Suomas sullii 500 oahppi, geain 150 oččot oahpahusa (davvi-, anár- dahje nuorta-)sámegillii.<ref name="peda">http://www.peda.net/veraja/saame/saamelaisuus peda.net</ref> Váldooassi oahpahusas dáhpáhuvvá 1–6-luohkáin.
Sámit leat ain juo guovttegiellagat, mii dárkkuha dan, ahte sii hállet sámegiela lassin riikkaid váldogiela. Suomas skuvllain oahpahuvvo davvisámegiela lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii, vaikke eanas oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegielat oahpahusa birrasis leat Suomas sullii 500 oahppi, geain 150 oččot oahpahusa (davvi-, anár- dahje nuorta-)sámegillii.<ref name="peda">http://www.peda.net/veraja/saame/saamelaisuus peda.net</ref> Váldooassi oahpahusas dáhpáhuvvá 1–6-luohkáin.
Gurgadas 79: Gurgadas 80:
Ja æla toalvu miij kivsedossan, <br>
Ja æla toalvu miij kivsedossan, <br>
poits pææste miij pa´ast, <br>
poits pææste miij pa´ast, <br>
tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohadna.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= Morottaja, Matti | Namma = Kirjoitustavat | Čujuhus= http://www.samimuseum.fi/anaras/kieli/ortografiat.html | Beaivemearri= 2006 | Olggosaddi= Siida | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{fi}}}}</ref><br>
tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohadna.<ref name="samimuseum.fi">{{Neahttagáldu | Čálli= Morottaja, Matti | Namma = Kirjoitustavat | Čujuhus= http://www.samimuseum.fi/anaras/kieli/ortografiat.html | Beaivemearri= 2006 | Olggosaddi= Siida | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{fi}}}}</ref>
<br>


'''(E. W. Borg, jagis 1857)'''<br>
'''(E. W. Borg, jagis 1857)'''<br>
Gurgadas 90: Gurgadas 90:
nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. <br>
nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim. <br>
Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. <br>
Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast. <br>
Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= Morottaja, Matti | Namma = Kirjoitustavat | Čujuhus= http://www.samimuseum.fi/anaras/kieli/ortografiat.html | Beaivemearri= 2006 | Olggosaddi= Siida | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{fi}}}}</ref><br>
Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast.<ref name="samimuseum.fi"/>
<br>


'''(Lauri Itkonen, 1902)'''<br>
'''(Lauri Itkonen, 1902)'''<br>
Gurgadas 101: Gurgadas 100:
nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mi vuästárikkom. <br>
nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mi vuästárikkom. <br>
Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast. <br>
Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast. <br>
Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= Morottaja, Matti | Namma = Kirjoitustavat | Čujuhus= http://www.samimuseum.fi/anaras/kieli/ortografiat.html | Beaivemearri= 2006 | Olggosaddi= Siida | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{fi}}}}</ref><br>
Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast.<ref name="samimuseum.fi"/>


<br>
<br>
Gurgadas 116: Gurgadas 115:
mut peesti mii paast. <br>
mut peesti mii paast. <br>
Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá. <br>
Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá. <br>
Aamen.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Pääihi Sivnedem | Čujuhus= http://www.evl.fi/kirkkokasikirja/isaam/toim/117_paaihi_sivnedem.pdf | Beaivemearri= | Olggosaddi= Suoma evaŋgela-luteralaš girku | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{smn}}}}</ref><br>
Aamen.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Pääihi Sivnedem | Čujuhus= http://www.evl.fi/kirkkokasikirja/isaam/toim/117_paaihi_sivnedem.pdf | Beaivemearri= | Olggosaddi= Suoma evaŋgela-luteralaš girku | Referánsabeaivi= 18.6.2013 | Giella = {{smn}}}}</ref>


===[[Davvisámegiella|Davvisámegillii]]===
===[[Davvisámegiella|Davvisámegillii]]===
Gurgadas 130: Gurgadas 129:
Mutto bæste min bahast erit.<br>
Mutto bæste min bahast erit.<br>
Dastgo du læ rika ja fabmo ja gudne agalaśvutti.<br>
Dastgo du læ rika ja fabmo ja gudne agalaśvutti.<br>
Amen.<ref>{{Girjegáldu | Čálli= | Namma = Min Hærramek ja Bæstamek Jesus Kristus Ođđa Testamenta| Jahki = 1910 | Bihttá = Mat. 6:9-13| Siidu = 13-14 | Lassidiehtu = | Olggosaddinbáiki = Kristianiast[ad] | Olggosaddi = | Dovdolohku = | Lohkanbeaivvi = 18.06.2013}}</ref><br>
Amen.<ref>{{Girjegáldu | Čálli= | Namma = Min Hærramek ja Bæstamek Jesus Kristus Ođđa Testamenta| Jahki = 1910 | Bihttá = Mat. 6:9-13| Siidu = 13-14 | Lassidiehtu = | Olggosaddinbáiki = Kristianiast[ad] | Olggosaddi = | Dovdolohku = | Lohkanbeaivvi = 18.06.2013}}</ref>


'''(dálá veršiuvnnat)'''<br>
'''(dálá veršiuvnnat)'''<br>
Gurgadas 143: Gurgadas 142:
muhto beastte min bahás eret.<br>
muhto beastte min bahás eret.<br>
Dasgo du riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii.<br>
Dasgo du riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii.<br>
Amen.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Risttalašvuohta| Čujuhus= http://www.calliidlagadus.org/egirjjit/Ovttas1/files/assets/downloads/page0064.pdf | Beaivemearri= | Olggosaddi= ČálliidLágádus | Referánsabeaivi= 17.6.2013}}</ref><br>
Amen.<ref name="calliidlagadus.org">{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Risttalašvuohta| Čujuhus= http://www.calliidlagadus.org/egirjjit/Ovttas1/files/assets/downloads/page0064.pdf | Beaivemearri= | Olggosaddi= ČálliidLágádus | Referánsabeaivi= 17.6.2013}}</ref>
<br><br>


Áhččámet, don guhte leat almmis.<br>
Áhččámet, don guhte leat almmis.<br>
Gurgadas 155: Gurgadas 153:
muhto beastte min bahás eret. <br>
muhto beastte min bahás eret. <br>
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálašvuhtii. <br>
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálašvuhtii. <br>
Amen.<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Risttalašvuohta| Čujuhus= http://www.calliidlagadus.org/egirjjit/Ovttas1/files/assets/downloads/page0064.pdf | Beaivemearri= | Olggosaddi= ČálliidLágádus | Referánsabeaivi= 17.6.2013}}</ref>,<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Evangelium Matteusa mielde - Mat.6:9-13| Čujuhus= http://www.bibel.no/Nettbibelen?query=SyXGjvFYqNIZbs4N/mRmrQTlowLox73W2DMD7jNthmC1XUzStyf1GvUmmNiYDrgx | Beaivemearri= 2013 | Olggosaddi= bibel.no | Referánsabeaivi= 18.06.2013}}</ref>
Amen.<ref name="calliidlagadus.org"/>,<ref>{{Neahttagáldu | Čálli= | Namma = Evangelium Matteusa mielde - Mat.6:9-13| Čujuhus= http://www.bibel.no/Nettbibelen?query=SyXGjvFYqNIZbs4N/mRmrQTlowLox73W2DMD7jNthmC1XUzStyf1GvUmmNiYDrgx | Beaivemearri= 2013 | Olggosaddi= bibel.no | Referánsabeaivi= 18.06.2013}}</ref>


===[[Julevsámegiella|Julevsámegillii]]===
===[[Julevsámegiella|Julevsámegillii]]===

Veršuvdna borgemánnu 8 b. 2013 dii. 13.45

Do not click any button if you do not speak Sami!

Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.

Hui buorre  Oalle buorre  Oalle heittot  Hui heittot 

Dán artihkkalis dáidet leat čállinmeattáhusat. Jus háliidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Sámegielaid guovllut 1. lullisámegiella 2. ubmisámegiella 3. biđonsámegiella 4. julevsámegiella 5. davvisámegiella 6. nuortalašgiella 7. anárašgiella 8. gielddasámegiella 9. darjjesámegiella

Sámegielat leat gielat maid sámit hállet. Sámegielat gullet urálalaš gielaid suopmelaš-ugralaš gielaide. Sámegielat eat gula nuortamearasuopmelaš gielaide degomat suomagiella ja esttegiella, mat leat sámegielaid gáidan fuolkegielat.

Davvisámegiela ja anárašgiela gaska leat 8 isoglossa dahjege gielalaš ráji, mat juhket sámegielaid oarje- ja nuortasápmelaš gielaide.

Klassifiseren

Sámegielat juhkojuvvojit guovtti joavkkui.

Oarjesápmelaš gielat

Lullisáme- ja ruoŧagiel galba
Davvisáme- ja suomagiel galba Suomas
Lullijoavku
Davvijoavku
Davvijoavkku oarjejoavku
Davvijoavkku davvijoavku
  • davvisámegiella (sullii 30 000 hálli, sullii 75 % sámegielagiin Norggas, Ruoŧas ja Suomas hállet davvisámegiela[1])
    • Durdnosa sámegiella
    • Finmárkku suopmanat
      • Finmárkku oarjesuopmanat
      • Finmárkku nuortasuopmanat
    • Mearrasámegiella

Nuortasápmelaš gielat

Suoma- ja anárašgiel alfabehta (Borg, jagi 1859)
Gielddasámegiel alfabehta jagi 1933
Nannánjoavku
Njárgajoavku
Giemasámegiella (jávkkan 1700-logus)

Dálá dilli

Buot sámegielat leat áitatvuloš gielat, muhto erenomážit ubmi-, biđon ja darjjesámegielat leat hui lahka jávkama.[2]

Dilli Norggas

Dilli Ruoŧas

Dilli Suomas

Bealli Suoma 9 350 sámis [3] máhtet sámegiela. Suomas hállojuvvo davvisámegiella, anárašgiella ja nuortalašgiella, main anárašgiella dušše Suomas. Buoremus dilli lea davvisámegielain, mii ii leat seamma áitatvuloš go eará sámegielat. Anárašgiela dilli lea vehá buoret go nuortalašgiela, dan dihte go anárašgielat giellabiessi doaibma lea joatkašuvvan guhkit áiggi. Suomas sámiid ruoktoguovllus ássi sámiin lea leamaš riekti geavahit sámegiela virgolbmuiguin jagi 1992 rájes, muhto virgeolbmuin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu baicce geavahuvvo jorgaleaddjit ja dulkat.[4]

Suoma sámiid ruovttoguovllus(Ohcejoga, Anára ja Eanodaga gielddat ja Soađegili gieldda davvioassi) mánáin lea riekti lohkat vuođđoskuvllas ja logahagas sámegiela eatnigiellan, válljaávnnasin dahje eaktodáhtolaččat. Dasa lassin giella oahppahuvvo maid ruovttoguovllu olggobealde Oulus, Roavvenjárggas ja Soađegili girkogilis. Sámegiela lea vejolaš čállit studeantadutkosis eatnigiellan. Vuosttas háve dát dáhpáhuvai jagis 1994.

Sámit leat ain juo guovttegiellagat, mii dárkkuha dan, ahte sii hállet sámegiela lassin riikkaid váldogiela. Suomas skuvllain oahpahuvvo davvisámegiela lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii, vaikke eanas oahpahusas lea davvisámegillii. Sámegielat oahpahusa birrasis leat Suomas sullii 500 oahppi, geain 150 oččot oahpahusa (davvi-, anár- dahje nuorta-)sámegillii.[5] Váldooassi oahpahusas dáhpáhuvvá 1–6-luohkáin.

Suomas golbma universitehta fállet sámegiela oahpahusa. Oulu universitehta Giellagas-instituhtas lea vejolaš studeret sámegiela váldoávnnasin. Oalgeávnnasin sámegiela lea vejolaš studeret Helssega universitehtas ja Lappi universitehtas.

Dilli Ruoššas

Ruošša beale sámiin dušše sullii 40% máhttet sámegiela. Ruoššas lea hui unnán doarjá sámegielaide. Virgeolbmoin ii gáibiduvvo sámegielmáhttu iige geaidnogálbbain dihto sámegiella. Gielddasámegiella oahpahuvvo veháš skuvllain vieris giella. Áhkkilsámegiella lea jo jáddan juovlamánus 2003, go maŋimuš eatnigielahálli Marija Sergina jámii. Darjjesámegiella lea hui áitatvuloš ja dan hállá eatnigiellan vuollel 10 olbmo, geain nuorámus lea riegádan jagis 1937.[4]

Áhčči min -rohkos eará sámegielain

Anárašgillii

(Elias Lönnrot, jagis 1854)
Ææc´e miij, kii læh olmin,
paasotuvos tuu nommot! Aldanos tuu väldekoddat.
Læos tuu taattot nuut æædnamest, kuo almest.
Adde miijen odne miij juöhepæivac´ læibem!
Ja adde miijen miij væælgiidem addagas,
nuut kuo mijuv addagas addelep miij væælgogasaidem.
Ja æla toalvu miij kivsedossan,
poits pææste miij pa´ast,
tälle tuust li väldekodde ja vuöime ja kudne nuvvohadna.[6]

(E. W. Borg, jagis 1857)
Mii Eec kote läh almest.
Pasottum lävus Tu nommad Alda puodus Tuu wäldekoddad.
Sados Tuu taattud. nuut eednamest, kuo almest.
Adde miijan taan päivi mii jyöche päiväli leipim.
Ja adde miijan mii sudoidim addagas,
nuutkuo miiuv addagas addelep mii welguliidim.
Ja elä tualwu mii kiusadossan mutto päästeh mii paast.
Talle Tuu li wäldekodde ja wuöime ja kudne, nuuvhannawuodast.[6]

(Lauri Itkonen, 1902)
Mii Eeči, kote lah oolmijn.
Pasottum leävus tuu nomm. Poađus tuu väldikodde.
Šados tuu táttu eennâm alne, nuutko almeest.
Adde miijan onnaa peeivi mii jyehipeäiválii leibi.
Ja adde miijan addagas mii suddoid,
nuutko mijuv addagas addelep toid, keäh lee mi vuästárikkom.
Ja ele jođeet mii kivsadasan. Mut peesti paast.
Tastko tuu lii väldikodde ja vyeimi ja kunnee nuuvhannaavuođast.[6]


(dálá veršiuvdna)
Mii Eeči, kote lah oolmijn.
Pasottum liävus tuu nommâ.
Puáđus tuu väldikodde.
Šados tuu táttu meid eennâm alne nuuvtko almeest.
Adde mijjân onnáá peeivi mii jyehipiäiválii leeibi.
Já adde mijjân mii suddoid addâgâs,
nuuvtko mij–uv addâgâs adelep toid,
kiäh láá mii vuástá rikkom.
Já ele jooðeet mii kivsádâsân,
mut peesti mii paast.
Tastko tust lii väldikodde já vyeimi já kunnee nuvâhánnáá.
Aamen.[7]

Davvisámegillii

(boares čállinvuohki)

Aćće min, don, gutte læk almin.
Basotuvvus du namma. Bottus du rika.
Śaddus du datto, moft almest, nuft maidai ædnam alde.
Adde migjidi odna bæive min juokkebæivalaś laibbamek.
Ja adde migjidi min velgidæmek andagassi,
nuftgo migis addep min velgolaǯhaidasamek andagassi.
Ja ale doalvo min gæććalusa sisa.
Mutto bæste min bahast erit.
Dastgo du læ rika ja fabmo ja gudne agalaśvutti.
Amen.[8]

(dálá veršiuvnnat)

Áhčči min, Don guhte leat almmis.
Basuhuvvos du namma. Bohtos du rikka.
Šaddus du dáhtu, mo almmis nu maiddái eatnama alde.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibámet.
Ja atte midjiide min suttuideamet ándagassii
nugo maiddái mii ándagassii addit min velggolaččaidasamet;
ja ale doalvvo min geahččalusa sisa,
muhto beastte min bahás eret.
Dasgo du riika ja fápmu ja gudni agálasvuhtii.
Amen.[9]

Áhččámet, don guhte leat almmis.
Basuhuvvos du namma. Bohtos du riika.
Šaddos du dáhttu, mo almmis, nu maiddái eatnama alde.
Atte midjiide odne min beaivválaš láibbi.
Ja atte midjiide min suttuid ándagassii,
nugo mii ge ándagassii addit velggolaččaidasamet.
Ale ge doalvvo min geahččalussii,
muhto beastte min bahás eret.
Dasgo du lea riika ja fápmu ja gudni agálašvuhtii.
Amen.[9],[10]

Julevsámegillii

Áhttje mijá guhti le almen.
Ájlistuvvus duv namma. Båhtus duv rijkka.
Sjaddus duv sidot gåk almen, nåv aj ednamin.
Vatte midjij uddni mijá bäjvvásasj lájbev.
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis,
nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi,
ájnat várjjala mijáv bahás.
Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Amen.[11]

Lullisámegillii

Mijjen Aehtjie, guhte lea elmierïjhkesne.
Baajh dov nommem aejliestovvedh. Baajh dov rïjhkem båetedh.
Baajh dov syjhtedem eatnamisnie sjïdtedh guktie elmierïjhkesne.
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fïerhten beajjetje laejpiem.
Vedtieh aanteges mijjen sådtojste,
guktie mijjieh aanteges vedtebe dejtie guhth mijjem meadteme.
Åabph mijjem gïehtjelimmijste jïh vaarjelh mijjem bahheste.
[Juktie rijhke lea dov, faamoe jïh earoe ihkuven aajkan. Aamen.] [12]

Olggobeal liŋkkat

Gáldut

  1. Sámegiella, Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddáš 6.2.2007
  2. Endangered languages Ethnologue, Languages of the World
  3. Saamelaisten lukumäärä vuoden 2007 Saamelaiskäräjävaaleissa: Sámediggi ja Väestörekisterikeskus. (suomagillii)
  4. a á Venäjän saamenkieliset katoavat nopeasti HS Digilehti 2.8.2008
  5. http://www.peda.net/veraja/saame/saamelaisuus peda.net
  6. a á b Morottaja, Matti. Kirjoitustavat 2006: Siida. (suomagillii)
  7. Pääihi Sivnedem: Suoma evaŋgela-luteralaš girku. (anárašgillii)
  8. "Mat. 6:9-13", Min Hærramek ja Bæstamek Jesus Kristus Ođđa Testamenta, s. 13-14. Kristianiast[ad]: , 1910.
  9. a á Risttalašvuohta: ČálliidLágádus.
  10. Evangelium Matteusa mielde - Mat.6:9-13 2013: bibel.no.
  11. Matteusa evangelium - Mat.6:9-13 2013: bibel.no. (julevsámegillii)
  12. Mehten vaentjele - Mat.6:9-13 2013: bibel.no. (lullisámegillii)