Erohusat artihkkala «Suopma» veršuvnnaid gaskkas
hehe, Suoma sámediggi ii leat gal gávpot ; |
Bohtta: Lasihii oaiviliskkadeami |
||
Gurgadas 1: | Gurgadas 1: | ||
{{ |
{{WPiskkadeapmi}} |
||
{{Riika |
{{Riika |
||
| namma = Suoma dásseváldi<br />Suomen tasavalta<br />Republiken Finland |
| namma = Suoma dásseváldi<br />Suomen tasavalta<br />Republiken Finland |
||
Gurgadas 47: | Gurgadas 47: | ||
Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus [[jiekŋabadji|jiekŋabaji]] áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. [[guovža|guovžžaid]], lottiid ja njuorjjuid. [[Eanandoallu]] bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge [[Ruošša]] ja [[Skandinávia]] guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 [[báktemálemat|báktemálema]], mat leat eanas govat elliiguin. |
Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus [[jiekŋabadji|jiekŋabaji]] áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. [[guovža|guovžžaid]], lottiid ja njuorjjuid. [[Eanandoallu]] bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge [[Ruošša]] ja [[Skandinávia]] guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 [[báktemálemat|báktemálema]], mat leat eanas govat elliiguin. |
||
Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte [[ruovdeáigi]] bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja [[Novgorod]] álge báhkket gilvvu Supmii. |
Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte [[ruovdeáigi]] bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja [[Novgorod]] álge báhkket gilvvu Supmii. |
||
''Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/'' |
''Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/'' |
||
== Báikkalaš hálddašeapmi == |
== Báikkalaš hálddašeapmi == |
||
[[Fiila:Map of Finland with provinces (numbered).png|thumb|left|Suoma leanat]] |
[[Fiila:Map of Finland with provinces (numbered).png|thumb|left|Suoma leanat]] |
||
Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6). |
Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6). |
||
# [[Lulli-Suoma leatna]] |
# [[Lulli-Suoma leatna]] |
||
Gurgadas 65: | Gurgadas 64: | ||
[[Fiila:Helsinki Cathedral in July 2004.jpg|thumb|230px|[[Helsset]]]] |
[[Fiila:Helsinki Cathedral in July 2004.jpg|thumb|230px|[[Helsset]]]] |
||
[[Fiila:Flag of Finland.svg|thumb|230px|[[Suoma leavga]]]] |
[[Fiila:Flag of Finland.svg|thumb|230px|[[Suoma leavga]]]] |
||
Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi [[1997]] rájes gitta [[2009]] rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái. |
Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi [[1997]] rájes gitta [[2009]] rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái. |
Veršuvdna borgemánnu 8 b. 2013 dii. 13.45
Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.
Suoma dásseváldi
Suomen tasavalta Republiken Finland | |
---|---|
Leavga |
Vearjogovva |
Kárta |
|
Presideanta | Sauli Niinistö |
Stáhtaministtar | Jyrki Katainen |
Oaivegávpot | Helsset |
Viidodat | 338 430,53 km² |
Olmmošlohku | 5 400 519 |
– ássečoahkkisvuohta | 17,70/km² |
Virggálaš gielat | suomagiella, ruoŧagiella |
Valuhta | Euro () |
Nationálalávlla | Vårt land |
Interneahtta-TLD | .fi |
Suopma dahjege Suoma dásseváldi (suomagillii Suomi, Suomen tasavalta, ruoŧagillii Finland, Republiken Finland) lea iehčanas dásseváldi Eurohpás, Nuortameara nuortadavábealde. Suoma rádjeriikkat leat Ruoŧŧa oarjin, Norga davvin, Ruošša nuortin ja Suomaluovtta lulábealde Estteeana. Ålánda lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.
Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde sámiin álgoálbmogin, románain ja eará unnitlohkoálbmogiin lea vuoigatvuohta doallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.
Suoma oaivegávpot lea Helsset (suomagillii Helsinki, ruoŧagillii Helsingfors). Suomas leat sullii 5,3 miljovnna ássi. Suopma gullá Eurohpá Uniovdnii ja Davviriikkaide.
Historjá
Ovdahistorjá
Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus jiekŋabaji áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. guovžžaid, lottiid ja njuorjjuid. Eanandoallu bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge Ruošša ja Skandinávia guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 báktemálema, mat leat eanas govat elliiguin.
Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte ruovdeáigi bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja Novgorod álge báhkket gilvvu Supmii.
Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/
Báikkalaš hálddašeapmi
Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6).
- Lulli-Suoma leatna
- Oarje-Suoma leatna
- Nuorta-Suoma leatna
- Oulu leatna
- Lappi leatna
- Ålándda leatna lea stáhta guovddášhálddahusa organisašuvdna autonomalaš Ålándda eanangottis.
Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi 1997 rájes gitta 2009 rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái.
Geahča maid
Liŋka
|
|