Erohusat artihkkala «Suopma» veršuvnnaid gaskkas

Wikipedia'as/is
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
hehe, Suoma sámediggi ii leat gal gávpot ;
Bohtta: Lasihii oaiviliskkadeami
Gurgadas 1: Gurgadas 1:
{{TOP25}}
{{WPiskkadeapmi}}
{{Riika
{{Riika
| namma = Suoma dásseváldi<br />Suomen tasavalta<br />Republiken Finland
| namma = Suoma dásseváldi<br />Suomen tasavalta<br />Republiken Finland
Gurgadas 47: Gurgadas 47:
Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus [[jiekŋabadji|jiekŋabaji]] áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. [[guovža|guovžžaid]], lottiid ja njuorjjuid. [[Eanandoallu]] bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge [[Ruošša]] ja [[Skandinávia]] guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 [[báktemálemat|báktemálema]], mat leat eanas govat elliiguin.
Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus [[jiekŋabadji|jiekŋabaji]] áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. [[guovža|guovžžaid]], lottiid ja njuorjjuid. [[Eanandoallu]] bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge [[Ruošša]] ja [[Skandinávia]] guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 [[báktemálemat|báktemálema]], mat leat eanas govat elliiguin.


Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte [[ruovdeáigi]] bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja [[Novgorod]] álge báhkket gilvvu Supmii.
Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte [[ruovdeáigi]] bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja [[Novgorod]] álge báhkket gilvvu Supmii.


''Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/''
''Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/''



== Báikkalaš hálddašeapmi ==
== Báikkalaš hálddašeapmi ==
[[Fiila:Map of Finland with provinces (numbered).png|thumb|left|Suoma leanat]]
[[Fiila:Map of Finland with provinces (numbered).png|thumb|left|Suoma leanat]]
Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6).
Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6).


# [[Lulli-Suoma leatna]]
# [[Lulli-Suoma leatna]]
Gurgadas 65: Gurgadas 64:
[[Fiila:Helsinki Cathedral in July 2004.jpg|thumb|230px|[[Helsset]]]]
[[Fiila:Helsinki Cathedral in July 2004.jpg|thumb|230px|[[Helsset]]]]
[[Fiila:Flag of Finland.svg|thumb|230px|[[Suoma leavga]]]]
[[Fiila:Flag of Finland.svg|thumb|230px|[[Suoma leavga]]]]



Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi [[1997]] rájes gitta [[2009]] rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái.
Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi [[1997]] rájes gitta [[2009]] rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái.

Veršuvdna borgemánnu 8 b. 2013 dii. 13.45

Do not click any button if you do not speak Sami!

Dát artihkal lea okta Sámegiel Wikipedia deháleamos artihkkaliin, ja danne mii sihtat Du árvvoštallat dan. Deaddil dan boalu mii čájeha du oaivila artihkkala birra.

Hui buorre  Oalle buorre  Oalle heittot  Hui heittot 

Suoma dásseváldi
Suomen tasavalta
Republiken Finland
Leavga
Leavga
Vearjogovva
Vearjogovva
Kárta
Kárta
Presideanta Sauli Niinistö
Stáhtaministtar Jyrki Katainen
Oaivegávpot Helsset
Viidodat 338 430,53 km²
Olmmošlohku 5 400 519
 – ássečoahkkisvuohta 17,70/km²
Virggálaš gielat suomagiella, ruoŧagiella
Valuhta Euro ()
Nationálalávlla Vårt land
Interneahtta-TLD .fi


Suoma kárta

Suopma dahjege Suoma dásseváldi (suomagillii Suomi, Suomen tasavalta, ruoŧagillii Finland, Republiken Finland) lea iehčanas dásseváldi Eurohpás, Nuortameara nuortadavábealde. Suoma rádjeriikkat leat Ruoŧŧa oarjin, Norga davvin, Ruošša nuortin ja Suomaluovtta lulábealde Estteeana. Ålánda lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.

Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde sámiin álgoálbmogin, románain ja eará unnitlohkoálbmogiin lea vuoigatvuohta doallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.

Suoma oaivegávpot lea Helsset (suomagillii Helsinki, ruoŧagillii Helsingfors). Suomas leat sullii 5,3 miljovnna ássi. Suopma gullá Eurohpá Uniovdnii ja Davviriikkaide.

Historjá

Ovdahistorjá

Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus jiekŋabaji áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. guovžžaid, lottiid ja njuorjjuid. Eanandoallu bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge Ruošša ja Skandinávia guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 báktemálema, mat leat eanas govat elliiguin.

Metállagálvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte ruovdeáigi bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja Novgorod álge báhkket gilvvu Supmii.

Gáldu: Suoma Álbmotmusea- web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/

Báikkalaš hálddašeapmi

Suoma leanat

Stáhta guovlohálddašeami dihte Suopma lei jagi 2009 rádjái juhkkojuvvon leanaide, mat ledje guđas (6).

  1. Lulli-Suoma leatna
  2. Oarje-Suoma leatna
  3. Nuorta-Suoma leatna
  4. Oulu leatna
  5. Lappi leatna
  6. Ålándda leatna lea stáhta guovddášhálddahusa organisašuvdna autonomalaš Ålándda eanangottis.
Helsset
Suoma leavga

Maŋimus leatnajuohkin lea leamašan anus jagi 1997 rájes gitta 2009 rádjái, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Ovdalaš leanat ledje oktiibuot 11:s + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas eai leat válggain válljejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkalaš hálddašeami dihte leanat ledje juhkkojuvvon 90 gihligoddái.

Geahča maid

Liŋka