Erohusat artihkkala «Suopma» veršuvnnaid gaskkas

Wikipedia'as/is
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
Jurdi (ságastallan | rievdadusat)
uČoahkkáigeassu váilu
Yang (ságastallan | rievdadusat)
uČoahkkáigeassu váilu
Gurgadas 34: Gurgadas 34:
| [[Interneahtta-TLD]] || .fi
| [[Interneahtta-TLD]] || .fi
|}
|}
'''Suopma''' ([[suomagiella|suomagillii]] ''Suomi'', [[ruoŧagiella|ruoŧagillii]] ''Finland'') lea riika [[Eurohpá]]s, [[Nuortamearra|Nuortameara]] [[almmiguovllut|nuortadavabealde]]. Suoma oaivegávpot lea [[Helsset]] ([[suomagiella|suomagillii]] ''Helsinki'', [[ruoŧagiella|ruoŧagillii]] ''Helsingfors''). Suomas leat sullii 5,2 miljovnná ássi.
'''Suopma''' dahjege '''Suoma dásseváldi''' ([[suomagiella|suomagillii]] ''Suomi'', ''Suomen tasavalta'', [[ruoŧagiella|ruoŧagillii]] ''Finland', ''Republiken Finland'') lea iehčanas [[dásseváldi]] [[Eurohpá]]s, [[Nuortamearra|Nuortameara]] [[almmiguovllut|nuortadavabealde]].
Suoma rádjeriikkat leat [[Ruoŧŧa]] [[almmiguovllut|oarjin]], [[Norga]] [[almmiguovllut|davvin]], [[Ruošša]] [[almmiguovllut|nuortin]] ja [[Suomaluokta|Suomaluovtta]] lulabealde [[Estlánda|Estteeana]]. [[Ålánda]] lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.


[[Suoma vuođđoláhka|Suoma vuođđolága]] mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde [[Sámit|sámiin]] [[álgoálbmot|álgoálbmogin]], [[románain|románain]] ja eará vehádatjoavkkuin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.
Suoma rádjeriikkat leat [[Ruoŧŧa]] [[almmiguovllut|oarjin]], [[Norga]] [[almmiguovllut|davvin]], [[Ruošša]] [[almmiguovllut|nuortin]] ja [[Suomaluokta|Suomaluovtta]] lulabealde [[Estlánda|Estteeana]]. Suopma gullá [[Eurohpa Uniovdna|Eurohpa Uniovdnii]] ja [[Davviriikkat|Davviriikkaide]].

Suoma oaivegávpot lea [[Helsset]] suomagillii ''Helsinki'', ruoŧagillii ''Helsingfors''). Suomas leat sullii 5,3 miljovnná ássi. Suopma gullá [[Eurohpa Uniovdna|Eurohpa Uniovdnii]] ja [[Davviriikkat|Davviriikkaide]].


== Historjá ==
== Historjá ==

Veršuvdna cuoŋománnu 24 b. 2007 dii. 16.08

Suomen tasavalta
Republiken Finland
Suoma leavga
Našunalbáimmaldat: ii leat
Almmolaš giella suomagiella, ruoŧagiella
Oaivegávpot Helsset
Presideanta Tarja Halonen
Oaiveministtar Matti Vanhanen
Viidodat
 - Oktibuot
 - % čáhci

337,030 km²
9,4%
Olmmošlohku
 - Oktibuot (2004)
 - Čoahkkisvuohta

5 236 100
17,1/km²
Iehčanasvuohta
 - Beaivi

Juovlamánu 6. b. 1917
Ruhta Euro
Áigeavádat UTC +2 (Geasseáigi +3)
Našunallávlla Maamme
Interneahtta-TLD .fi

Suopma dahjege Suoma dásseváldi (suomagillii Suomi, Suomen tasavalta, ruoŧagillii Finland', Republiken Finland) lea iehčanas dásseváldi Eurohpás, Nuortameara nuortadavabealde. Suoma rádjeriikkat leat Ruoŧŧa oarjin, Norga davvin, Ruošša nuortin ja Suomaluovtta lulabealde Estteeana. Ålánda lea demilitariserejuvvon autonomalaš eanangoddi, mii gullá Supmii.

Suoma vuođđolága mielde Suoma riikkagielat leat suomagiella ja ruoŧagiella. Vuođđolága mielde sámiin álgoálbmogin, románain ja eará vehádatjoavkkuin lea vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra.

Suoma oaivegávpot lea Helsset suomagillii Helsinki, ruoŧagillii Helsingfors). Suomas leat sullii 5,3 miljovnná ássi. Suopma gullá Eurohpa Uniovdnii ja Davviriikkaide.

Historjá

Ovdahistorjá

Suopma lei jieŋa vuolde maŋimus jiekŋabaji áigge. Go jiekŋa álggii suddat sullii 10 000 jagi dassái, saddjii ja hápmii dat ollu eatnama. Vuosttas mearkkat ássiin leat s. jagis 8000 oKr. Sii ledje bivdit ja guolásteaddjit. Sii bivde omd. guovžžaid, lottiid ja njuorjjuid. Eananduollu bođii Supmii s. 2000-1500 oKr. Olbmot gávppašedje goitge Ruošša ja Skandinávia guovllu ássiiguin. Suomas leat maiddai gávdnojuvvon badjel 60 báktemálema, mat leat eanás govat ealliiguin.

Metállagálvvui Suomas álge geavahit s. 1500 oKr. Oktasaččat jurddašit ahte ruovdeáigi bisttii Suomas gitta 1300-logu mKr rádjai. Dán áigge Ruoŧŧa ja Novgorod álge báhkkejit gilvvu Supmii.

Galdu: Suoma albmotmusea web-siiddut http://www.nba.fi/natmus/museum/opetus/


Báikkálašhálddaseapmi

Suoma leanat

Stáhta guovlohálddaseami dihte Suopma lea juhkojuvvon leanaide, mat leat dál guhta (6).

1. Lulli-Suoma leatna

2. Oarje-Suoma leatna

3. Nuorta-Suoma leatna

4. Oulu leatna

5. Lappi leatna

6. Ålándda leatna lea stáhta guovddášhálddáhusa orgánisašuvdna autonomalaš Ålándda eanangottis.


Dálá leatnajuohku lea leamašan ánus jagi 1997 rájes, goas dáhpáhuvai leatnaođastus. Boares leanat ledje oktiibuot 11 + Ålándda eanangoddi. Leatnahálddahusas ii leat válggain váljjejuvvon ovddasteaddjit. Stáhta báikkálašhálddaseami dihte leanat leat juhkojuvvon 90 gihligottái.

Geahča maid

ru-sib:Финляндия