Erohusat artihkkala «Komigiella» veršuvnnaid gaskkas
divvomat |
|||
Gurgadas 28: | Gurgadas 28: | ||
=== Vokálat === |
=== Vokálat === |
||
Komigielas lea 7 vokála, čájehuvvon IPA-symbolain ja čállingiela bustávain. Komigielas ii leat |
Komigielas lea 7 vokála, čájehuvvon IPA-symbolain ja čállingiela bustávain. Komigielas ii leat guhkodaterohus. |
||
{| <!--{{table}}--> |
{| <!--{{table}}--> |
Veršuvdna geassemánnu 6 b. 2010 dii. 22.07
Komigiella
коми кыв (komi kyv) | |
---|---|
Geavaheapmi | |
Guovlu | Komi |
Hubmiid mearri | 285 000 |
Sadji | ii čuođi stuorámusa joavkkus |
Alfabehta | kyrillalaš |
Virggálaš stáhtus | |
Virggálaš giella | Komi |
Giellakodat | |
ISO 639-1 | kv |
ISO 639-2 | kom |
Komigiella lea permelaš giella uralalaš giellabearrašis. Sullii 217000 hállet komigiela.
Guovlu
Komigiella hállojuvvo erenoamážit Komi republihkas, gos giella lea virggálaš giella oktan ruoššagiellain, muhto maid kránnjáguovlluin, Nenetsias, Arkhangelsk oblastas. Murmánskka oblastas lea maid komigiela hállit, go dasa vulge komit 1800-logu loahpas.
Jietnadatoahppa
Vokálat
Komigielas lea 7 vokála, čájehuvvon IPA-symbolain ja čállingiela bustávain. Komigielas ii leat guhkodaterohus.
Fremre | Midtre | Bakre | Fremre | Midtre | Bakre | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Høge | i | ʉ | u | и | ы | у | |
Midtre | e | ə | o | е | ӧ | о | |
Låge | a | а |
Morfologiija
Substantiiva
Komigielas lea rikkis kasussystema, gielas lea 17 kasusa:
- Nominatiiva
- Akkusatiiva
- Genitiiva
- Ablatiiva
- Datiiva
- Komitatiiva
- Konsekutiiva
- Karitiiva
- Instrumental
- Illatiiva
- Inessiiva
- Elatiiva
- Prosekutiiva
- Transitiiva
- Terminatiiva
- Approksimatiiva
- Egressiiva
Vearba
Komigiela vearbbat sojahit persovnnas, logus, áiggis (preseansa, preterihta, futura). Komigielas lea biehttalanvearba, ja biehttalanvearba lea sojahuvvon áiggis, dego omd. lullisámegielas.
Syntáksa
Komigiella lea SVO-giella.
Sátnevuorká
Čállingiella
Komi čállingiela geavaha kyrillalaš alfabeahta, ja dasa lassin guokte liigebustáva, <і> (jietna i, muhto palataliserema haga, dego <и> livččii gáibidan) ja <ӧ> (schwaa-vokála).
Giellahistorja
Siskkildas giellahistorjá
Urálalaš gielaid máttastruktuvra lea dábálaččat CVCV. Komigielas lea máŋgii leamaš apokope, nu ahte maŋimus vokála lea jávkan. Omd. suomagiela suoni «suodná» lea komigielas sən. Nubbi ođastus lea, ahte sátneloahppasaš ‘'l lea rievdaduvvon v:ii, komigiel sátni «giella» lea kʉv komigillii.
Girjjálašvuohta
- Hausenberg, Anu-Reet: Komi. Daniel Abondolo (red.) The Uralic Languages. Routledge, London 1998, ISBN 0-415-08198-X, (Routledge language family descriptions), S. 305–326.
Urálalaš gielat
aitosašgárjilgiella | anárašgiella | aunusgárjilgiella | áhkkilsámegiella | bihtánsámegiella | darjjesámegiella | davvisámegiella | enetsagiella | ersagiella | esttegiella | gárjilgiella | gielddasámegiella | hantigiella | inkeroisgiella | julevsámegiella | juratsagiella | kamassagiella | komigiella | komipermjakgiella | liivigiella | lullisámegiella | lyydigiella | mansigiella | matorigiella | meängiella | mokšagiella | nenetsagiella | nganasanagiella | niitomarigiella | nuortalašgiella | selkupagiella | suomagiella | ubmisámegiella | udmurtagiella | ungáragiella | vatjagiella | várremarigiella | vepsägiella | võrogiella