Erohusat artihkkala «Biebmosuddadeapmi» veršuvnnaid gaskkas

Wikipedia'as/is
Sisdoallu sihkkojuvvon Sisdoallu lasihuvvon
Ođđa artihkal «Biebmosuddadeapmi» álggahuvvui: «'''Biebmosuddadeapmi''' (''eŋg. digestion'') lea dat go biebmu bieđgana maŋŋel go mii leat borran dan. Olbmuin su...»
 
Čoahkkáigeassu váilu
Gurgadas 1: Gurgadas 1:
'''Biebmosuddadeapmi''' (''eŋg. digestion'') lea dat go biebmu bieđgana maŋŋel go mii leat borran dan. Olbmuin suddadeapmi dáhpáhuvvá ovddemustá njálmmis, čoavjjis, civzzačoalis ja čoliin. Dábálaččat earuha mekánalaš suddadeamis ja kemiijalaš suddadeamis. Mekánalaš suddadeapmi mearkkaša dan go fysihkalaččat biđget biepmu nu ahte suddadeapmái gullevaš enzymat bastet dasa. Kemiijalaš suddadeamis gis enzymat biđgejit biepmu smávit molekylaide maiguin rumaš sáhttá ávkkástallat.
'''Biebmosuddadeapmi''' (''eŋg. digestion'') lea dat go biebmu bieđgana maŋŋel go mii leat borran. Olbmuin suddadeapmi dáhpáhuvvá ovddemustá njálmmis, čoavjjis, [[Civzzačoalli|civzzačoalis]] ja [[Čoalit|čoliin]]. Dábálaččat earuha mekánalaš suddadeamis ja kemiijalaš suddadeamis. Mekánalaš suddadeapmi mearkkaša dan go mii fysihkalaččat biđget biepmu nu ahte suddadeapmái gullevaš enzymat bastet dasa. Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte go mii suoskat dahje go čoavjji deahkit "sotket" (''soatkat'') biepmu. Kemiijalaš suddadeamis gis enzymat biđgejit biepmu smávit [[Molekyla|molekylaide]] maiguin rumaš sáhttá ávkkástallat.


Biebmosuddadeapmi álgá go mii suoskagoahtit biepmu. Dalle čolga vuohču ja dan siste lea amylasa, suddadanenzyma. Amylasa katalysere reakšuvnna mas stearkalas bieđgana smávit osiide. Biebmu njiellasa njielu ja čoddaga čađa čoavjái.
Biebmosuddadeapmi álgá go mii suoskagoahtit biepmu. Dalle čolga vuohču ja čolgga siste lea amylasa mii lea suddadanenzyma. Amylasa katalysere reakšuvnna mas stearkalas bieđgana smávit osiide. Biebmu njiellasa njielu ja čoddaga čađa čoavjái.


Čoavjji šliiveassi vuohčuda sáltesivrra ja pepsinogena. Sáltesivrras lea máŋga doaimma. Vuosttžettiin sáltesivra dagaha suvrres birrasa mas inaktiiva enzyma pepsinogena mii doaibmágoahtá ja šaddá pepsiidna. Sivra maiddái denaturere ("nuppástuhttá") proteiinnaid ja dat gis álkidahttá biđgema man pepsiidna čađaha.
Čoavjji šliiveassi vuohčuda sáltesivrra ja pepsinogena. Sáltesivrras lea máŋga doaimma. Vuosttžettiin sáltesivra dagaha suvrres birrasa mas inaktiiva enzyma pepsinogena mii doaibmágoahtá ja šaddá pepsiidna. Sivra maiddái denaturere ("nuppástuhttá") proteiinnaid ja dat gis álkidahttá biđgema man pepsiidna čađaha.


Dan maŋŋá biebmu joatká čoliid čađa ja čoliid siste eanas biebmu absorberejuvvo (njammása) varrasuonaide ja lymfasuonaide. Dalle gis varra sáhttá fievrredit biebmoávdnasiid rupmaša sierra gođđosiidda gos dat šaddet energiijan.
Dan maŋŋá biebmu joatká čoliid čađa ja čoliid siste eanas biebmu absorberejuvvo (njammása) varrasuonaide ja lymfasuonaide. Dalle gis [[varra]] sáhttá fievrredit biebmoávdnasiid rupmaša sierra gođđosiidda gos dat šaddet energiijan.

Veršuvdna juovlamánnu 14 b. 2017 dii. 16.38

Biebmosuddadeapmi (eŋg. digestion) lea dat go biebmu bieđgana maŋŋel go mii leat borran. Olbmuin suddadeapmi dáhpáhuvvá ovddemustá njálmmis, čoavjjis, civzzačoalis ja čoliin. Dábálaččat earuha mekánalaš suddadeamis ja kemiijalaš suddadeamis. Mekánalaš suddadeapmi mearkkaša dan go mii fysihkalaččat biđget biepmu nu ahte suddadeapmái gullevaš enzymat bastet dasa. Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte go mii suoskat dahje go čoavjji deahkit "sotket" (soatkat) biepmu. Kemiijalaš suddadeamis gis enzymat biđgejit biepmu smávit molekylaide maiguin rumaš sáhttá ávkkástallat.

Biebmosuddadeapmi álgá go mii suoskagoahtit biepmu. Dalle čolga vuohču ja čolgga siste lea amylasa mii lea suddadanenzyma. Amylasa katalysere reakšuvnna mas stearkalas bieđgana smávit osiide. Biebmu njiellasa njielu ja čoddaga čađa čoavjái.

Čoavjji šliiveassi vuohčuda sáltesivrra ja pepsinogena. Sáltesivrras lea máŋga doaimma. Vuosttžettiin sáltesivra dagaha suvrres birrasa mas inaktiiva enzyma pepsinogena mii doaibmágoahtá ja šaddá pepsiidna. Sivra maiddái denaturere ("nuppástuhttá") proteiinnaid ja dat gis álkidahttá biđgema man pepsiidna čađaha.

Dan maŋŋá biebmu joatká čoliid čađa ja čoliid siste eanas biebmu absorberejuvvo (njammása) varrasuonaide ja lymfasuonaide. Dalle gis varra sáhttá fievrredit biebmoávdnasiid rupmaša sierra gođđosiidda gos dat šaddet energiijan.