Suoma presideanta

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
RiverIcon-Nothing.svg Dát artihkal soaitá dárbbašit gielladikšuma.
Dát artihkal soaitá dárbbašit gielladikšuma. Don sáhtát veahkehit Wikipedia ja dárkkistit artihkkala. Jus artihkkalis leat čállinfeaillat, de divo daid ja váldde eret dán málle. Giitu!
Suoma stáhtalaš protokolla

Suoma dásseválddi presideanta lea riika válljejuvvo njuolggo válggain juohke guđat jagi. Vuosttas geardde Suoma presideanta válljejuvvui njuolggo válggain jagis 1994. Presideantaevttohas ferte leat Suomas riegádan jietnavuoigatdahtton Suoma riikkavuloš.

Presideantaválggat [rievdat]

Suoma presideantválggat leat guokteoasát válggat, mat ordnejuvvojit juohke guđat jagi. Válggain lea guokte jienasteami. Jus vuosttas jieanasteamis ii oktage evttohasain, maid bellodagat ja jienasteaddjijoavkkut leat ásahan, ii oaččo badjel beali jienain, ordnejuvvo nubbi jienasteapmi. Nubbi jieanasteamis leat evttohassan guokte eanemus jienaid ožžon evttohasa.

 
Suoma presideanttat
Suoma leavga
K. J. Ståhlberg | Lauri Kristian Relander | Pehr Evind Svinhufvud | Kyösti Kallio | Risto Ryti | Carl Gustaf Emil Mannerheim | Juho Kusti Paasikivi | Urho Kekkonen | Mauno Koivisto | Martti Ahtisaari | Tarja Halonen | Sauli Niinistö