Sámiid Vuorká-Dávviriid Musea- ja historjásearvi

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!

Sámiid Vuorká-Dávviriid Musea- ja historjásearvi (SVD) Kárášjogas áŋggirda báikegottehistorjjálaš dokumentašunbarggu ovdii. SVD Musea- ja historjásearvi dáhttu hukset kulturmuitosuodjaleapmái ja sámi kulturárbái vuogádagaid, mat fátmmastit báikkálaš áŋggirdeddjiid. Ollu museabarggut leat musea- ja historjáservviid eaktodáhtolaš bargguid duohkin.

Noaiderumbu mii gulai Anders Paulsenii, duoguštuvvon 1691. 1694:s fievrriduvvon Københámmanii. Govviduvvon Sámiid Vuorká-Dávviriin Kárášjogas 31.05.2007. Govven Sandivas, Wikimedia Commons

Báikkálaš museasearvi ásahii ja doaimmahii museadoaimma Kárášjogas 1930-logu loahpageahčen. SVD Museasearvi vuođđuduvvui 1939. Ovdal nuppi máilmmisoađi lei dávviriid čohkken doaimmahuvvon moadde jagi, ja muhtun priváhta dálus dollui dávviriid čájáhus. Máŋga sámi serve dán bargui, ja sámit leat leamaš sakka beroštuvvan museaásahusa ceggemis Kárášjohkii. Priváhta olbmot leat geigen máŋga kulturhistorjjálaš dávvira SVD:i, skeaŋkan dahje veháš máksámuša vuostá. SVD mihtilmas museaviessu rahppui 1972:s. Ovdal go museaviessu ceggejuvvui, bulii Sámiid álbmotallaskuvlla dávviriid vuorká. Dávviriid gádjo, muhto váldobeavdegirjjit dušše.

Kárášjoga nissongákti 1907

SVD Museasearvi lea vuođđudan SVD ásahusa, ja lea danin álggahan ja čuvvon ásahusa jođiheami álggu rájes. Dál eaiggátstivra fuolaha SVD beroštumiid, masa SVD musea- ja historjásearvvi jahkečoahkkin vállje miellahtuid.

2011–2014 eaiggátstivrras leat jođiheaddji Thoralf Henriksen ja lahtut Svein Arne Bjørsland ja Olaug Larsson. SVD Musea- ja historjásearvi lei mielde vuođđudeamen BEASI Doaibmadálu Kárášjogas 2006 ja lea 2008:s searvan Norgga historjáservviid riikalihttui (Landslaget for lokalhistorie). SVD Museasearvi rievdadii namas 2011 jahkečoahkkimis SVD Musea- ja historjásearvin.

Doaibma[rievdat | edit source]

  • Kárášjoga báikkálaš historjjá ja kulturárbbi lágideamit, seminárat ja kurssat
  • Dokumentašunbargu lea álggahuvvon Kárášjoga jahkegirjin 2009, 2010, 2011. Jahkegirji 2012 ilbmá skábmamánus 2012.
  • Oččodit joatkašuvvot Kárášjoga historjágirjebarggu ja Kárášjoga sohkagirjji ođasmahttima
  • Lágidit báikkálaččat Kulturmuitobeaivvi, Kárášjoga gieldda ruhtadeapmi veahkkin
  • Oalgálagaid SVD eaiggátstivrrain ovddidit SVD beroštumiid

Stivralahtut 2012[rievdat | edit source]

Jođiheaddji Gudrun E E Lindi, nubbinjođiheaddji Arne Nystad, stivralahtut Anny Vigdis Sara, Anne Kirsten Østby ja Johan Bakken Sandvik. Várrelahtut leat Anne Marie Svineng, Piera Mosebakken ja Stig Arne Somby. Čujuhus: c/o Gudrun E E Lindi, P.b. 67, 9735 Kárášjohka, tel. (+47) 78 46 73 32 / 959 35 626 E-poasta: jahkegirje@gmail.com Neahttasiidu: www.beassi.org

Ulbmil[rievdat | edit source]

Museasearvvi ulbmilin lea gáhttet sámi identitehta, giela ja kulturárbbi, ee. doarjjodettiin Sámiid Vuorká-Dávviriid vuođđudusa museabarggu.

Lahttovuohta[rievdat | edit source]

Ovttaskas olmmoš dahje lihttu gii dáhtošii ovddidit searvvi ulbmila, sáhttá searvat lahttun. Miellahttovuohta máksá 150 ruvnno jahkái. (Báŋkokonto 7593 05 03371.)

Gáldu:[rievdat | edit source]

  • Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Lindi, Gudrun E E: 70-jahkásaš ealáskan. Kárášjoga jahkegirji/Karasjok årbok 2009, s. 4-7.
  • Lindi, Gudrun E E: Museumsforeninga i Karasjok 70 år – Samiske kulturminner i fokus, Lokalhistorisk Magasin 4-2009, s. 26-28
  • Teigmo, Mari: Sámiid Vuorká-Dávvirat – De Samiske Samlinger som samisk kulturinstitusjon (1976)

Liŋkkat:[rievdat | edit source]