Sámi mytologiija
Wikipedia
Sámi mytologiija vai sámi noaidevuohta lea sámi polyteistalaš osku.
Sisdoallu |
Ealleipmilat [rievdat]
Sieiddit [rievdat]
Noaidi [rievdat]
Noaiddis lei stuorra ovddasvástádus bearráigeahččat siidda olbmuid.[1] Geahča maid gunstar (gunsttar)[2]
Sámi noaidi ja su goavddis
Ipmilvuođat [rievdat]
- Ipmil / Ipmilbalolaš / Ipmeláhcchi / Jipmel
- Tiermes / Värálda ráde / Veralden olmai / Rádienáhttje
- Raedie / Väraldarade / Waralden Olmai
- Rana Nieida / Rana Niejta
- Raediengiedte
- Raedieahkka / Rádienáhkká
- Máttaráhkká / Maderakka
- Sáráhkká / Sarakka
- Uksáhkká / Uksakka
- Juoksáhkká / Juksakka / Juoksahkka
- Påssioakka
- Oksaahka
- Jahbme akka
- Beaivi / julevsámegiella Biejvve / Biejje
- Biejjenniejte
- Dierpmis / Tordöm / Horagalles
- Liejbbeålmáj
- Tjasolmai / Tjáhtjeålmåj
- Biegg olmai
- Bieggagallis
- Bieggolman
- Biegkegaellies
- Stalu / Stalo / Stallon
- Tjuder
- Mano / Aske / Manna
- Atja
- Lieaibolmmai
- Maadteraajja
- Mubpienålmaj
- Rohttu / Ruohtta
- Tjaetsieålmaj
Geahča maid [rievdat]
Lasi diehtu [rievdat]
- Goavddis
- www.tjatsi.fo
- NOAIDEVUOHTA JA ÁLBMOTMEDISIIDNA (PDF)
- Sieiddit ja eará bálvvosbáikkit - Samisk tro og mytologi - En nettutstilling