Sálteguolli

Wikipedia'as/is
Lietuvalaš árbevirolaš borramuš: sáltemakrealla ja lávki

Sálteguolli lea guolli, mii lea sáltejuvvon vurkkodeami dihte. Ovdal go buohkain lei jiekŋaboksa, sálten lei dábálaš vurkkodanvuohki. Sámis sálten lea leamaš sihke mearragáttis ja siseatnamis[1].

Sáltenvuogit[rievdat | rievdat gáldu]

Sálteguoli sáhttá spihket[2] dahje vurdet[3].

Sálteguolli eará sámegillii[rievdat | rievdat gáldu]

Sálteguolli eará sámegillii
sámegiella sálteguolli
lullisámegillii saelhtie-guelie[4]
anárašgillii sälttikyeli[5], [6]
nuortalašgillii säʹlttkueʹll[7]

Gáldut[rievdat | rievdat gáldu]

  1. Hætta, Inga Laila ja Hætta Skarvik, Inga: Ruoktumet, s. 154. Kárášjohka: Davvi Girji, 1996. 82-7374-302-0.
  2. Sammallahti, PekkaSámi-suoma sátnegirji - saamelais-suomalainen sanakirja, s. 423. Ohcejohka: Jorgaleaddji Oy, 1989. 951-8939-03-9. (davvisámegillii) ja (suomagillii)
  3. Hætta, Inga Laila ja Hætta Skarvik, Inga; (doaim. Johanna Ijäs): Ruoktumet sátnegirjjáš: sámi-suoma-sámi ruovttudoallosátnegirjjaš - saamelais-suomalais-saamelainen kotitaloussanasto, s. 48. Guovdageaidnu: Sámi oahpahusráđđi/Sámi oahpponeavvoguovddáš, Suoma Sámediggi, 1997. 82-91047-77-4. (davvisámegillii) ja (suomagillii)
  4. Bergsland, Knut ja Magga, Lajla MattsonÅarjelsaemien-daaroen baakoegærja - Sydsamisk-norsk ordbok, s. 248. [Indre Billefjord]: Idut, 1993. 82-7601-010-5. (vejolaš lohkat e-girjji dušše Norggas) Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja - Sydsamisk-norsk ordbok (referánsabeaivi 24.09.2016). (lullisámegillii) ja (dárogillii)
  5. Olthuis, Marja-LiisaSämikielâ sänikirje: suomâ - säämi, s. 269. Sämitigge, . (anárašgillii) ja (suomagillii)
  6. Kytölä, Ritva. Purrâmâšärbivyehi 2006: Sámi musea Siida ja Anarâškielâ servi. Čujuhuvvon 24.09.2016. (anárašgillii)
  7. Suolakala: Neahttadigisánit. Čujuhuvvon 24.09.2016. (suomagillii) ja (nuortalašgillii)