John-Reier Martinsen

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Dát artihkal gullá sámegiel Wikipedia vuođđoartihkkaliide.

John-Reier Martinsen (riegádan njukčamánu 3. 1955:s, jápmán guovvamánu 1. 1986:s) lei snihkkár ja radikála sámepolitihkalaš aktivistta gii oassálasttii geahččalit bávkalit šalddi[1] Tverrelvdalenis Álttás njukčamánu 20. beaivvi 1982:s Niillas A. Sombyn ja ovtta goalmmát, amas olbmuin. John-Reier Martinsen gottáhalai guovvamánu 1. beaivvi 1986:s Joatkajávrri luhtte Álttás, ja leat ain máŋga ášši mat leat eahpečilgosa su jápmima dáfus. Martinsen lei mielde AKP(m-l)’as ja lei ovtta áigodaga miellahttu bellodaga guovddáškomitéas. Martinsen barggai Áltá-riidduid vuolde ja maŋŋel rekruteret radikála sápmelaččaid sámi organisašuvnnain mielde stuimmiide [2] dan vuosttá maid son oaivvildii lei našunála stáda lobihis okkupašuvdna sámi guovlluin ja sámiid duolbmun.

Martinsena jápmin[rievdat | edit source]

Guovvamánu 1. beaivvi 1986 ija lei John-Reier Martinsen jođus Álttás Kárášjohkii beatnatráidduin, Hermann Hansenin, gii lei hárjánan beanavuoddji. Beatnatvuoddjiguovttos aniiga gállolámppáid ja šleđggoniid beatnagiin. Joatkajávrri alde soai deaivvadeigga muohtaskohteriin. Dat guokte beatnatráiddu leaba moaddečuođi mehtera nubbi nuppis. 15-20 mehtera ovdal go Martinsen ja muohtaskohter deaivvadeaba, jorgala skohter láhtus ja stivre njuolga Martinsena beatnatráidu guvlui ja njeaiga. Skohtervuoddji dagai seamma ládje Hermann Hansena ja su beatnagiid vuosttá, ja vujii moadde Hansena beatnagiid badjel. Vuoddji ii bisánan, muhto vujii viidáset Álttá guvlui. Go Hermann Hansen ollii Martinsena lusa, son gávnnai John-Reier Martinsena jápmán oktan máŋga su beatnagiiguin. Dutkamat čájehedje maŋŋel ahte John-Reier jámii veahkaválddálašvuođa dihte nieraid njeaiga ja go vuoiŋŋamaččat roasmmehuvve. Okta 19 jahkásaš skohtervuoddji dubmehalai geasset 1987:s goddima ovddas Hålogalándda láhkamannedikkis Romssas John-Reier Martinsena goddima ovddas. Martinsena bellodatmielbargiid ja olbmáid gaskkas digaštalle ahte leago Martinsen gottáhallan su politihkalaš barggu dihte sámiid ja sámi rivttiid ovddas. Dutkama ja diggeášši vuolde ledje máŋga ášši mat eai lean vel čielgan[3], maid birra lea čállin Klassekampen-aviissas ja kommunisttalaš čállosiin ja bláđiin dan áigodagas.

Girji[rievdat | edit source]

Brua - ei fengselsdagbok, Jår' galæd' dji (forlag), 1983, ISBN 82-7274-034-6

Čujuhusat[rievdat | edit source]

  1. [1] Samlaget: portal historie påbygging.
  2. [2] Tjen folket - kommunistisk forbund: 20.mars – en merkedag for samenes kamp for sjølråderett.
  3. [3] Erling Folkvord: Rødt: På barrikadene for AKP og RV.

Geahča maid[rievdat | edit source]