Gákti

Wikipedia
Njuike: navigašuvdna, oza
Dán artihkkalis soitet leat čállinfeaillat. Jus hálidat, de divo daid ja váldde eret dan málle. Giitu!
Gákti

Gákti (suomagillii: lapintakki; dárogillii: kofte) lea sápmelaččaid čeardabivttas, mii lea seilon sámiid geavahusas botkekeahttá dálá áigái. Sámegákti lea sápmelaččaid álbmotlaš dovdomearkkain oinnoleamos ja danin dehálaš oassi sámiid kultuvra. Gávtti bokte johtá olu kultuvrralaš ja servotlaš diehtu, ovdamearka dihte gákti sáhttá muitalit geavaheaddji soga, gili dahje guovllu, gos son lea eret.

Dievddu ja nissona gávttit leat iešguđetláganat, muhto mánát geavahit seammalágan gávttiid go rávisolbmot. Gávttit hábmejit iežaset gáktemállejoavkkuid. Lea váttis diehtit galle gáktemálle gávdnojit Norgga ja Ruoŧa bealde. Mállet rivdet guovlluid mielde ja muhtumin juobe sogaid mielde nu, ahte ii leat álki diehtit mo iešguhtenai málle meroštallo. Suomas leat anus Eanodaga gákti, Ohcejotgákti, Vuohču/Soađegili gákti, Nuortalaš gákti ja Anáraš gákti. Juohke gáktemálles gávdnojit vel variašuvnnat omd. geasse- dahje liidnegákti. Duojárat leat maiddái rekonstrueregoahtán ng. boares gáktemálliid ođđaáigásažžan.

Geavaheapmi[rievdat | edit source]

Ovdalašáigge olbmot duddjojedje biktasiid dárbbu mielde. Sámegákti lei sihke bargo- ja čikŋabivttas, iige earálágan gárvvuide lean dárbu. Nuppi máilmmisoađi dagahan materiálavátnivuohta ja biktasiidda ásahuvvon ođđa gáibádusat dagahedje dan, ahte sámit gárvodišgohte ain eanet váldokultuvrra mielde. Ná gákti bázii vehážiid ávvudanbottuid čiŋađanbivttasin. Dán áigge gákti leage geavahusas dábálepmosit ávvudemiin ja dehálaš dilálašvuođain ee. Sámenuoraid dáiddadáhpáhusain. Gávtti symbolalaš árvu ja čearddalaš identitehta ovdanbuktin lea lassánan danin go dat lea báhcán beaivválaš anus. Dálá áigge árbevirolaš biktasat maiddái ovttastahttojuvvohit ođđaáigásaš gárvođanvuohkái.

Materiálat[rievdat | edit source]

Gávtti materiálaid geavaheapmái lea álo váikkuhan dat mii goasge lea leamašan fidnemis. Báikkálaš luonddumateriálaid lassin sámit ožžo gávpašeami bokte atnui divrasutge materiálaid, dego silkki, láđđi, silbba ja eará metállaid, bearraliid ja hearvabáttiid. Go válljenvárri lassánii, de materiálan válljejuvvui gákkis mii lea duojára miela miel. Dán áigge gávtti gorrot ee. čuoččasameahtas, mikrofibergággásiin ja juoba dahkunáhkis.

Historiija[rievdat | edit source]

Sámiid gárvvut leat máinnašuvvon vuosttas geardde Tacitusa čállán Germania-girjjis jagi 98 mKr. Dutkit árvalit, ahte dálágávtti vuođđominstarat bohtet dorkka ja beaska málles. Beaskaminsttar lea váikkuhan sihke dievdo- ja nissongávtti mállii, ja almmáiolbmogávtti árvalit sájáiduvvan dakkárin go mii dan dovdat juo 1700-logus. Nissonolbmuid gávttis leat eambbo lonen skandinávia čuvlla hámi, go dievdduid málles. Buot eanemusat gárvvus lea rievdan gahpira hápmi. Vuosttas gávttit ledje gorrojuvvon náhkis, ja maŋimustá 1300-logus álge sáiit dievasmahttit ieš buvttaduvvon materiálaid maiddái eará bivttasmateriálaiguin. Gávtti vuođđu, náhkki, meroštallá maiddái gávtti diŋgga vadjama. Álggos oastogálvvut geavahuvvojedje dušše fiinámus gárvvuide. 1800-logu báhpa Jacob Fellmana dieđu mielde Ohjejoga sámiin lei dálvet anus beaska ja gákkesgákti.

1900-logus lei mihtilmas, ahte sámegávttiin oidnogohte eanet guovlluid gaskásaš erohusat ja gáktemállet ovdánišgohte ain eanet iešgudetláganin. Dutkit eai leat goittot bastán meroštallat, goas sámiid gáktemállet leat sajáiduvvan iežaset otnabeaivválaš hámiide. Čielga ráját guovlluid gaskkas váilo ja buot gáktemállet ožžo ain váikkuhusaid kránnjá álbmogiin.

Sami clothing 3.JPG
Sami hat.jpg

Geahča maid[rievdat | edit source]

Čujuheamit[rievdat | edit source]

Girjjálašvuohta[rievdat | edit source]

  • Sámi Duodji ry. 2010. Suomen saamelaispuvut. Saarijärvi: Saarijärven Offset Oy ISBN 978-952-92-7043-9
  • Saamelaismuseosäätiä ja Sámi Duodji ry. 2006. Sámi duodji, Saamenkäsityö, Sámi Handicraft. Saarijärvi: Saarijärven Offset ISBN 951-97845-6-X
  • Solbakk, Aage 2009. Barfi – Beaska: Sárgosat sámi gárvvuid hirtorjjás 1500-1900. Vaasa: Waasa Graphics Oy. ISBN 978-82-92044-73-5