Carl Gustaf Emil Mannerheim

Wikipedias
Njuike: navigašuvdna, oza
{{{namma}}}
[[File:Carl Gustaf Emil Mannerheim.jpg|200px]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis (Suoma stáhtadikšun
12.12.1918 - 26.7.1919)


Dásseválddi presideanta
4.8.194411.3.1946
Ovddideaddji [[Risto Ryti]]
Čuovvu [[{{{čuovvu}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis2}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji2}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu2}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis3}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji3}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu3}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis4}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji4}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu4}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis5}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji5}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu5}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis6}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji6}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu6}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Virggis {{{virggis7}}}
Ovddideaddji [[{{{ovddideaddji7}}}]]
Čuovvu [[{{{čuovvu7}}}]]
{{{sisdoallu}}}
Riegádanáigi geassemánu 4. 1867
Riegádanbáiki Askainen
Bellodat [[]]
Ámmát [[{{{ámmát}}}]]
Skuvlejupmi {{{skuvlejupmi}}}
Oskkoldat [[{{{oskkoldat}}}]]
Beallelaš [[{{{beallelaš}}}]]
Árvonamat {{{árvonamat}}}

Suoma maršálka, báron Carl Gustaf Emil Mannerheim (geassemánu 4. 1867 Askainen, Varsinais-Suopmaođđajagimánu 27. 1951 Lausanne, Šveica)[1] lei suopmelaš ámmátsoalddát ja politihkar, okta Iehčanas Suoma Dásseválddi historjjá guovddášolbmuin. [2] Son lei maid Suoma stáhtadikšu (19181919), bealuštanfámuid bajimus hoavda (19181919 ja 19391946) ja Suoma dásseválddi 6. presideanta (19441946).

[rievdat] Gáldut

  1. Stig Jägerskiöld: Mannerheim 1867–1951, s. 11 ja 301. Kalle Salo. Otava, 1992. ISBN 951-1-12475-7.
  2. Kuka teki mitä, s. 166. Suuri Suomalainen Kirjakerho, 1986. ISBN 951-643-251-4.
 
Suoma presideanttat
Suoma leavga
K. J. Ståhlberg | Lauri Kristian Relander | Pehr Evind Svinhufvud | Kyösti Kallio

Risto Ryti | Carl Gustaf Emil Mannerheim | Juho Kusti Paasikivi | Urho Kekkonen

Mauno Koivisto | Martti Ahtisaari | Tarja Halonen

Persovnnalaš bargoneavvu
Namespaces

Variants
Actions
Navigašuvdna
Prošeakta
Gielladikšun
Neavvobumbá
Eará gielaide