Aaro Hellaakoski
Wikipedia
Aaro Hellaakoski (geassemánu 22. 1893 Oulu – skábmamánu 23. 1952 Helsset) lei suopmelaš girječálli ja diktačálli. Son lei eret Oulus. Hellaakoski čálii divttaid, románaid ja dieđalaš dutkamiid. Diktačállin Hellaakoski lei modernisma álgojalgejeaddji Suomas. Hellaakoski barggai maid dáidda- ja girjjálašvuođakritihkarin ee. čuovvovaš bláđiin: Aika, Karjalan Aamulehti ja Iltalehti [1]
Sisdoallu |
Duodji [rievdat]
- Divttat
- Runot, 1916
- Nimettömiä lauluja, 1918
- Me kaksi, 1920
- Elegiasta oodiin, 1921
- Maininki ja vaahtopää, 1924
- Jääpeili, 1928
- Valitut runot, 1940
- Vartiossa, 1943
- Uusi runo, 1943
- Huojuvat keulat, 1946
- Hiljaisuus, 1949
- Sarjoja, 1952 (suomalaisen lyriikan suurimpia teoksia)
- Huomenna seestyvää, 1953,
- Nimettömiä lauluja, 1918
- Romanat
- Suljettujen ovien takana, 1923, ekspressionistinen romaani
- Iloinen yllätys, 1927, novellikokoelma
- Kuuntelua, 1950, esseitä
- Dutkamat
- Puulaan järviryhmän kehityshistoria, 1928
- Suursaimaa, (maantieteellis-geologinen tutkimus)
- T. K. Sallinen, 1921
- Niin kuin minä näin. 1959.(T.K. Sallisesta, Wäinö Aaltosesta ja kuvataiteesta)
Bálkkašumit [rievdat]
Aleksis Kivi -bálkkašupmi 1946
Liŋkkat [rievdat]
- Kirjailijat Oulussa: Aaro Hellaakoski
- Nimettömiä lauluja (1918) - (Gutenberg.org)
- Runoja (1916) - (Gutenberg.org)
Gáldut [rievdat]
- Unto Kupiainen: Aaro Hellaakoski, Ihminen ja runoilija. WSOY Porvoo 1953.
- Pieni tietosanakirja